Найти книгу: "Elu mottetusest"

Kirjanik Urmas Vadi viibis kolm aastat Pettunud inimeste kulas ja kirjutas sealsete inimeste elust kroonika.Oma nime sai see koht peale seda, kui Peeter I oma vaesalgaga sealt labi kihutas. Peeter I hobune jai mutta kinni ja kuningas oli nii vihane ja pettunud, et sulitas. Ning seda kohta, kuhu Peeter I sulitas, hakatigi kutsuma Pettunud inimeste kulaks.Ei lainud kaua aega, kui omandati linna staatus, tekkisid eeslinnad, neist omakorda arenesid uued keskused ja linnajaod. Meie riigi endine pealinn jaeti peagi maha, seal vois veel ringi uitamas naha paari vasimatut patriooti, kes arvasid, et kull nad saavad ka seal oma elu elatud, kuid lopuks vandusid nemadki alla ja kolisid meie juurde.Rohkem kui seitsmekumnest miniatuurist ja luhiloost koosnev raamat vaatab sisse inimhinge hamarast, ent kutsuvast aknast. See on kui kaleidoskoop, kus kord voib naha inimest, kes on pikalt oodanud puhkust, et alustada vannitoa remondiga, kuid teel ehituspoest koju lohkeb tema auto tagaistmel montaazivahupurk. Siin on naine, kes oskab teha suppi, kui majapidamises pole enam mitte midagi, millest suppi teha. Siin on vana saarevaht Martin, kes tuleb linna elama, sest surnud meremeeste vaimud ei anna asu, juba ronivad talle isegi voodisse! Siin on Tonu, kes tahab soita reede ohtul koju, aga koik kohad on valja muudud ja nii teeb ta bussijuhile ettepaneku, et voib terve tee istuda vetsus. Moned neist tegelastest on kui hetkeks tanaval moodujad, teised tulevad taas ja taas, sest on midagi, mis ei lase neil niisama olla.