Найти книгу: "Surmav valge"

Eradetektiiv Cormoran Strike’i buroosse tuleb kasimata noormees Billy, kes usub, et nagi lapsepolves pealt koletut kuritegu. Kuigi on selge, et noormehe moistusega pole koik korras, jaab midagi tema jutu juures Strike’i hairima ja ta asub toe jalgi ajama.Oige varsti vajab buroo teeneid uks tuntud poliitik ning Strike ja buroo kaasosanik Robin Ellacott hakkavad tegelema valjapressimisjuhtumiga, millel on ootamatu seos Billy looga. Taustaks 2012. aasta Londoni olumpiamangude sagin, sukelduvad Strike ja Robin, kelle tunded teineteise vastu muutuvad aina keerulisemaks, rikaste ja ilusate maailma, mille glamuurse fassaadi taga paljastub aga midagi sootuks inetumat …ROBERT GALBRAITH on Harry Potteri lugude sarja ja romaani „Ootamatu voimalus“ autori J. K. Rowlingu pseudonuum. Detektiiv Cormoran Strike’ist jutustava sarja kolm eelmist romaani „Kao kukkumine“, „Siidiuss“ ja „Kus on kurja kodu“ joudsid koik menukite edetabelite tippu ning praegu vantab BBC 1 Strike’i lugudest ka teleseriaali, produtsendiks Bronte Film and Television.

Lugu sellest, kas on voimalik leida onne, kui oled teistest erinev.

Raamatusse on koondatud kolm Alfred de Musset' teost.De Musset (11. XII 1810 – 2. V 1857) tahendab prantslastele sama mis Puskin venelastele voi Byron inglastele. Niisiis on ta eelkoige poeet ja sealjuures veel romantik ning kindlasti ka oivaline jutuvestja.

Valge rinne : kirjeldusi vene kodusojast kaasaegsete ja isiklike malestuste pohjal. Sisu: – Massuliste orjade maa – Kornilovi vandenou – Kerenski – Venemaa diktaator – Bohhovi vangla – 25. oktoober – Stavka viimased paevad – Bohhovi vangide pogenemine – Doni kasakate riik – Taandumine Kubani steppidesse – Voitlusi Jekaterinodari umber – Kornilovi surm – Kasakad parandavad meelt – Voidujooks naftale – Punaste hirmuteod – Liitlaste tulek Mustale merele – Denikini voidutee – Batjko Mahno – Roovlipealikud rahvakangelaste osas – Lounarinde varisemine – Valge Siber – Volga kangelane – kindral Kappel – Riigipoore Omskis – Koltsaki uurike hiilgeaeg – Kouekomin idast – Massuleegid tagalas – Hobeseeklid – Kappel ulemjuhatajana – Reedetud admiral hukatakse – Pihkva valgekaart – Pohja-Laane armee – Eestlased vallutavad Pihkva – Balahhovitsi vagiteod – Batjko ihkab kattemaksu – Judenits Petrogradi varavail – Kaotatud mang – Loppvaatus – Bermondti avantuur – Rinne Pohja-Jaamere aares – Nurjunud ettevote – Arhangelski langemine – Parun Vrangell – Lootusetu voitlus – Koduta ja isamaata.

Ramparti magedes on selline kummaline karutoug, keda kutsutakse maekulje grisliks. See on selle parast, et nad on rannanud mooda maekulgi suurest veeuputusest peale ja nende orupoolsed kaks jalga on kaks korda pikemad, kui tipupoolsed. Ja kui nad juba auru ules saavad, voivad nad joosta kiiremini kui janes. Ohtlikud? Haneks tombasin teid! Helde taevas, ei! Inimene peab lihtsalt maest alla tiirutama ja jooksma vastassuunas. Sedasi, saad aru, satuvad karuoti pikad jalad ulesmage ja luhikesed jalle allamage. Jah, vaga kummaline elukas, aga see polnud nuud see, millest ma raakima hakkasin. Yukonis elab hoopis teistsugune karu ja selle jalgadel pole hada midagi. Teda kutsutakse hobenaoga grisliks ja ta on sama murakas kui halvaloomuline. Tema jahtimisest motlevad ainult napakad valged mehed. Indiaanlastel on rohkem oidu peas. […] Kui sa naed teda tulemas ja su nahk on sulle armas, kao teelt korvale. Kui sa seda ei tee, on vesi varsti ahjus. Kui hobenagu satuks kokku ka Looja endaga, ei taganeks ta tolligi.

Lasnamae paneellinnak ei ole kunagi olnud eestlaste unistustekodude nimekirjas. Seda Tallinna linnaosa tajutakse vaenuliku voora territooriumina.Viktoria Ladonskaja on labi ja lohki Lasnamae tudruk. Seda raamatut kirjutades otsis ta iseenda kaudu vastuseid sageli kolavatele kusimustele: miks venelased siia tulid? Miks nad ei ole ara lainud? Kuidas on lood nende eesti keelega? Millega nad toestavad, et on Eestile lojaalsed?Autori lapsepolves ja nooruses 1980.–90. aastatel mangiti Lasnamae ouedel, poolelijaanud ehitustel ja tuhermaadel ohtlikke mange. Emad tundsid muret ja manitsesid lapsi ettevaatusele. Hirmutunne istus lasnamaelastes sugavalt sees. Hirm roovimise ees, hirm sattuda teisest rahvusest kamba teele, hirm jaada kodakondsuseta.Autor kirjeldab oma lapsepolve ja nooruse Lasnamaed vahedalt ja empaatiaga. Siin on Vladivostokist Eestisse sattunud meremees, kellest saab kirikuteener; eestlannast loovinimene, kes suhtleb naabritega labi suletud rauduste; teismeline tudruk, kes paiskab vanematele vihahoos nakku: „Ma vihkan teid, sest te olete venelased!”; uulitsapoiss, kes leiab oma lunastuse Eesti Vene Teatris. Teost labib vene oigeusu teema, mille olemust vaadeldakse just Eesti kontekstis.