Найти книгу: "Soul Mates"

Selle aasta olulisem veiniraamat on Rein Kasele Veinireisid. ReinKasela, meie veinimaailma grand old man on kirjutanud enda kogemustele toetudesraamatu veinist, veinimoisatest ja inimestest, kellega ka on sellel teelkohtunud.Rein Kasela on sommeljee, veinikoolitaja ja veinikaupmees, kelle panust Eestiveinikultuuri arendamises on raske ule hinnata. Reinu voib pidada koigi Eestisommeljeede isaks. Kui tema sommeljeede assotsiatsiooni presidendiks olemise aegotsa sai, nimetasid Eesti sommeljeed Rein Kasela oma organisatsiooni auliikmeks.Armastus veini vastu on teda viinud paljudesse veinimaadesse. Selle raamatukaante vahele on kokku kogutud lood tema koige olulisematest, toredamatest jameeldejaavamatest veinirannakutest Prantsusmaale, Itaaliasse ja Austriasse. „ Vein ei ole mitte ainult alkohol, vaid selle kaudu saab osa ka veinimaadekultuurist, vein on teejuht nende maade ajaloo, traditsioonide ja kommetejuurde. Uute veinide, valmistusviiside voi maitsetega tutvudes tahan alatiteada, miks on need just sellised nagu nad on. Vastuseid otsides jouabsugavate ajalooliste ja kultuuriliste lateteni, sest inimtegevuse koikaspektid on omavahel tihedalt seotud. On ullatav, kui mitmesugused sundmusedja asjaolud on labi aegade veinitegemist mojutanud. Miks-kusimus on saatnud mind ka koikidel veinireisidel. Kui tunned asja vastusugavamat huvi, saad ka rohkem teada, kui lahed niisama veini maitsma, jaabsuhe pinnaliseks. Ja kuna Euroopa kultuur on meile lahedane, oleme ju osasellest, olen oma veinireiside ja suuremas osas ka veinikaubandusega jaanudEuroopasse – tunnetan seda kultuuri lahemalt, sellele kuulub minu suda“.Rein Kasela

Jon Steele’i sojareportaazi klassikaks saanud autobiograafiline teos „Sojasoltlane“ viib lugeja Gruusia kodusotta, Noukogude Liidu langemise aegsesse Moskvasse, keset Ruanda genotsiidi ja soda Bosnias 1993.–1994. aastal. Raamat on uhtaegu pihtimus ja arutlus kriisikollete teleoperaatori too paradoksidest. Peituda kaamera taha ja filmida, selle asemel et appi minna, uskudes samas, et ainus, mis voib aidata, on suutult hukkunud inimeste loo jutustamine maailmale. Samas teadmine, et pildid ununevad kergesti ja kahjuks ei saa teleekraanid verd joosta. Teadmine, et viimane asi, mida nagi snaipri poolt korri tulistatud vaike tudruk Sarajevo tanaval, oli tema enese suremise peegeldus talle nakku suunatud kaamera objektiivil. Tunne, et koike seda jaadvustanuna ei saa enam kuuluda normaalsesse ellu, et ainus toeline elu ongi surma piiril, kui sojamoll narkootikumina verre valgub, voi ainus kodu korvetavatel Aafrika lagendikel koos 50 000 kooleraepideemiasse sureva sojapogenikuga.

Uhel eluhetkel tabab enamikku meist mingisugune tervisehaire. Olgu see krooniline seljavalu, reumatoidartriidist pohjustatud jaikus ja valu voi moni tosisem haigus, vananedes lakkab meie keha sageli tegemast seda, mida varem kergusega tegi. Raamatus uuritakse, kuidas inimesed tervisehaire ajal muserdatuks…