Найти книгу: "Rhodose Venuse peegeldused. Teejuht saare maastikel"

Uhest 1945. aasta kevadisest parastlounast saadik, kui karge tormine meri aratab Lawrence Durrelli justkui uuesti ellu parast pikki Kreekast eemal viibitud aastaid, ahmib ta sisse saareelu roome, kohtub kulaelanikega, tootab ajalehetoimetuses, leiab uusi sopru ning tuhjendab veini- ja mastika-pudeleid, motiskledes mineviku, soja ja oleviku ule.Vahemere saaga kolmandas raamatus poorab Durrell pilgu Rhodosele. Ta liigub minevikust tanapaeva ja tagasi, et kujutada vaimukalt ja arusaamisega ajalugu ja muute, mida sealne maastik kehastab, manades lugeja silme ette nii tegelikkuse kui ka valjamoeldisi.Vahemere idaosa suureparaselt tutvustav „Rhodose Venuse peegeldused“ on kirjutatud sama teravmeelselt, ornalt ja luulelise moistmisega kui „Prospero saar“ ja „Kuprose kibedad sidrunid“. Rhodose volu kajab tanapaevani, sest Kreeka lumm on vanem kui ajalugu.Lawrence Durrell armastas Vahemerd, selle kultuuri, loodust ja inimesi, suurem osa tema loomingust on seotud Vahemere saarte ja mereaarsete linnadega. 2017. aastal ilmus kirjastuse Eesti Raamat vahendusel tema „Kuprose kibedad sidrunid”, moodunud aastal „Prospero saar. Teejuht Korfu maastike ja tavade juurde”. Lawrence Durrelli suurteose – Aleksandria kvarteti – kaks viimast raamatut jouavad samuti kaesoleval aastal eesti lugejani.

Mida teeb uks 10-aastane tudruk, et oma lahutatud vanemaid tagasi kokku sokutada? Raamatu peategelasel Astridil on hea plaan, kuid algselt polnud selles kindlasti inimroovleid, jalaluumurde ja Jugoslaavia sojapogenikke!"Kuradisaare ingel" on tuntud Norra muusiku ja kirjaniku Levi Henrikseni (s. 1964) esimene lasteraamat ja seda armastavad nii lapsed kui kirjanduskriitikud. Peategelane Astrid on otsekui tanapaeva Pipi Pikksukk, kelle ponev seiklus Kuradisaarel ei jata kedagi kulmaks.

Parast onnetust voi haigust ajukahjustusega silmitsi seistes voib tunduda, et koik on labi ning endist elu enam tagasi ei saa. On tosi, et ajukahjustusega inimese ja tema lahedaste jaoks muutub elu suurel maaral, kuid see ei tahenda, piltlikult oeldes, et kindad on igaveseks varna riputatud. Teadlik taastumine, sihiparane tegutsemine, eneseusk ja lahedaste tugi aitab muuta vaga palju. Vahel isegi sel maaral, et kindad saab taas varnast votta. Ajukahjustus ei ole lopp. Pigem on see valjakutse, millega uhisel joul on kergem hakkama saada. Sellel teel ongi antud raamat praktiliseks ja kogemustega teejuhiks.

Kallid kaugtoo tegijad, lastega pered, kes on moelnud, et elaks vahelduseks mujal kui Eestis! See raamat jutustab sellest, kuidas meie kaugtootajatest lapsevanemate ja kolme eelkooliealise lapsega pere elab ligi pool aastat Tai saartel.Minu teinepool Holger saab kohapeal tegeleda oma lemmikharrastuse Tai poksiga ja mina uritan soojas paikeselises kliimas valja moelda, mida oma eluga parast peatselt loppevat vanemapuhkust peale hakata. Kas ronida taas sihikindlalt karjaariredelil edasi voi votta lihtsalt lodvalt ja monusalt? Voi leida hoopis kesktee?Seto kultuuri kandjana huvitab mind ka see, kuidas muudab massiturism unikaalse kultuuriparandiga maad. Kas meil, setodel, on turismimajanduses Tai kogemusest midagi oppida?Satume lounamaa oos petisest taksojuhi ohvriks, elame ule hetke, kus meie kolmeaastane tutar laheb kaduma, jagame bangalot kuunarvarrepikkuse sisalikuga ja leiame vannitoast skorpioni. Kindlasti pole kolme vaikese lapsega elu ka soojal maal mingi puhkus, ent oma Taimaa aja peale vaatame kogu perega tagasi suure helgusega hinges.

Ahvenamaa on unikaalne oma enam kui kuue tuhande saare ja saarekese poolest. Saarestiku rahu ja vaikus on lummavad ning inimesed helded ja tarmukad. Punased rabakivikaljud, loputu avarus ja kohalike julgustav utlus „koik saab korda!“ on meeltes ka siis, kui olen sealt linnamelu keskele naasnud.Ses saareriigis on nuansse, mille avastamiseks tuleb kohalikus taktis kulgeda. Nii naeb inimesi, kohti ja iseennast taiesti uuest ja ootamatust kuljest. Kui ma 1998. aastal Ahvenamaa uhele eraldatumale saarele nimega Kokar suvetoole soidan, ei oska ma seda koike veel hinnata.Olen Kokaril, millest ongi saanud minu Ahvenamaa, muu hulgas turiste majutanud, muujaametit pidanud ja giidina paljajalu mooda saari mutanud. Sealse rahva, puutumatu looduse ja mere keskel elades ja tegutsedes olen leidnud ajatuid parleid, mida kannan sudames koikjal. Just siis, kui tahan oma soitmistele punkti panna, algavad minu jaoks uued peatukid pealinnas Mariehamnis.

Mis on sinu elu toeline eesmark? Mida naised tegelikult tahavad? Mis teeb sinust hea armukese? Mehena oled neid ku?simusi endale kahtlemata mitu korda esitanud, ent ilmselt pole sul onnestunud vastuseid leida. Need vastused saad nu?u?d. Raamatus “Toelise mehe tee” arutleb David Deida meeste jaoks tahtsaimatel teemadel: karjaar ja perekond, naised, armastus ja vaimsus, ning annab praktilisi juhised, kuidas elada mehena ausalt ja usaldusvaarselt ning sailitada vabadus. Palju avaldatud ja seksuaalse vaimsuse eksperdina rahvusvaheliselt tunnustatud autor annab otsest nou, aitab parandada oskusi, treenida keha ning elada taiuslikult – kohe, kompromissideta.“On aeg suure sea ja selgrootu su?dametu mehe ideaalist valja kasvada,” kirjutab David Deida.“Mehel peavad olema molemad – nii selgroog kui ka su?da.”“Toelise mehe tee” esitab tanasele mehele tahtsaima ja rahuldust pakkuva valjakutse: avastada teadvuse ja armastuse kaudu praeguse hetke loputus avaruses “su?dame ja selgroo u?htsus”. David Deida korraldab kogu maailmas seminare vaimse arengu ja intiimsuse pu?haduse teemadel. Tema korgelt hinnatud raamatud, sh ka “Blue Truth” (“Sinine tode”) ja “Wild Nights” (“Metsikud ood”) on tolgitud 15 keelde.