Найти книгу: "Meele aeg"

Meie meelel on suurem infotootlusvoime kui koigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiuhendustel kokku. Naiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tukikeses sada tuhat neuronit ja miljard sunapsi, mis koik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis voib siduda sada triljonit bitti infot.Niisiis on meie kasutuses hammastav voimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole arkveloleku ajast motleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli puuame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud naitavad, et selline rooprahklemine vahendab markimisvaarselt meie uldist joudlust.Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida motleme, tunneme ja tajume, seeparast me enamasti ei markagi, kuidas kaitume ja miks just uhel voi teisel moel. Seda voiks vorrelda olukorraga, kus meie kasutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama laheduses.Meel tootab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja pusime seetottu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja kaitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.Monikord onnestub kull piiridest valja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure toenaosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatreziim jatkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult oppida oma meelt tohusamalt kasutama.Selle raamatu eesmark on aidata meelel automaatreziimist sagedamini valja tulla. Seda on voimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja puhenduda raamatus toodud nouannetele vaid 10 minutit paevas.

Valdal polnud voimalik kasuisa palvet taita. Krahv oli prantslane ja pidas korraldatud abielu loomulikuks, Valda aga polnud ning abielu mehega, keda ta ei armasta – voi isegi ei tunne –, tekitas temas tulgastust. «Valda,» puudis kasuisa teda veenda, «sa pole kunagi omal kael isegi tualetti valinud. Arvad sa toesti, et oled padev valima endale meest, kellega jaad kokku kogu eluks?»Valda otsustas kasuisale oma padevust toestada. Ta jooksis kodust ara ja liitus kasuisa maavaldustel peatuva mustlaskaravaniga. Ta oli otsustanud ise endale elutee valida – tee, mis viib soltumatusele, seiklustele ja armastusele.

"Keelest ja meelest" ning «Taevapodra lood» («Taevapodra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust») moodustavad terviku. Neid ei uhenda mitte ainult boreaalse mentaliteedi uurimine, vaid ka igermaanliku (indogermaanliku) SAE (Standard Average European) – standardse keskmise eurooplase keele ja maailmavaate kasitlus. Selle raamatu pohjal voime Uku Masingut pidada keeleteaduse selle suuna esindajaks, mis vaidab, et keel, mida me koneleme, mojutab viisi, kuidas me motleme maailmast. Vaidetakse, et keel ja motlemine on mojutatud loodusest, rassist, kultuurist jne. Iga uue keelega omandab inimene uue «hinge», iga keelkond on meelkond. Juba Nietzsche moistis, et erinevate keelte konelejad motlevad erinevalt, nende filosoofidki nagu konniksid erinevaid radu.

Wanda naeb unes voluvat kassi verd limpsimas. Ta on kindel, et midagi hirmsat on juhtumas, sest tema unenaod lahevad alati taide. Ja mis koige hullem – unenaokass on kuidagi kahtlaselt tema isa noore naise moodi.

Peagi taiskasvanuikka joudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on pohjakainud joodik ja isa ammuse tragoodia tottu invaliidistunud, elab vaikses vaikelinnas ning puuab juhutoodega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks pogeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad jarjekindlalt voimust votma pimedad joud. Kui saatus paiskab Joeli kokku joukast perest parit tudrukuga, vallandub armastusest, vihkamisest, unistustest ja valedest labipoimunud ohtlik sundmustejada, mis viib meeleheitlike tegudeni. Marek Kahro (snd 1987) debuutromaan Kaljud ja kameeleonid palvis Tanapaeva 2010. aasta romaanivoistlusel III koha.

Hetkeks valitses koridoris vaikus, keegi kolmest mehest ei oelnud sonakestki ja ka naabriproua oli markamatult oma korteri ukse taha taandunud. Noore politseiniku pilk jai korraks pidama Gretheli kohul. „Kardan, et meil on teile halbu uudiseid,” lausus ta siis. „Teie elukaaslane leiti tana hommikul surnult.” Lapseootel Gretheli elukaaslase ootamatu surma pohjus naib olevat roovmorv. Asja asub uurima noor politseinik, kelle jaoks see on esimene morvajuhtum. Ent peatselt votab kogu lugu upriski kummalise ilme …