Найти книгу: "Euroopa Liit: teejuht kodanikule"

Chris Bickertoni eesmark on tutvustada Euroopa Liitu tavalugejale, naidata, kuidas EL tootab, milline on rahvusriikide, milline ELi institutsioonide roll. Ta piilub paljude suletud uste taha ja seletab mitmete oluliste otsuste tagamaid.Raamat kirjeldab pohjalikult ELi sundi, laienemist ja praegust seisu. Hupe ajalukku aitab paremini selgitada tanapaeva Euroopa probleeme ja muresid: kuidas on uksikute euroskeptikute hoiakutest arenenud laialdane eurovastane liikumine, miks on populistidel nii palju poolehoidjaid.Inglasena ei ole autor ELi tingimusteta toetaja, samas oskab ta hinnata seda, mida EL on oma senise ajaloo jooksul saavutanud. Autor argitab kaasa motlema ja kutsub ules aktiivselt osalema ELi probleemidele lahenduste leidmises.Chris Bickerton on briti politoloog, uks tanapaeva hinnatumaid Euroopa Liidu asjatundjaid. Ta kaitses oma doktorikraadi 2008. aastal Oxfordi ulikoolis ja tootas seejarel oppejouna Oxfordis, Amsterdami ulikoolis ja Pariisi poliitikateaduste instituudis. Alates 2015. aastast on ta poliitikateaduste lektor Cambridge’i ulikoolis.Ta on avaldanud seni kolm raamatut, „European Union Foreign Policy: From Effectiveness to Functionality“ (2011), „European Integration: From Nation-States to Member States“ (2012) ja kaesolevas tolgitud „The European Union: A Citizen’s Guide“ (2016).

Enne 1919. aastat kehtinud argumentatsioon, mis pohines keskuse ja perifeeria vahelisel suhtel, ei ole enam moeldav. Suurte paradigmade vaartuse langemise teiseks vaatuseks oli Teine maailmasoda. Ning kolmandaks vaatuseks 1989. aasta. Varjunditest tulvil kategooriate suures segadikus ei ole traditsioonilist argumentatsiooni juhtinud mottetegevus, mis pohines sisse- ja valja-arvamisel, uksnes kahe valiku vahelisel either/or-il, enam voimalik.

Jaan Kaplinski esseistikat

Parast onnetust voi haigust ajukahjustusega silmitsi seistes voib tunduda, et koik on labi ning endist elu enam tagasi ei saa. On tosi, et ajukahjustusega inimese ja tema lahedaste jaoks muutub elu suurel maaral, kuid see ei tahenda, piltlikult oeldes, et kindad on igaveseks varna riputatud. Teadlik taastumine, sihiparane tegutsemine, eneseusk ja lahedaste tugi aitab muuta vaga palju. Vahel isegi sel maaral, et kindad saab taas varnast votta. Ajukahjustus ei ole lopp. Pigem on see valjakutse, millega uhisel joul on kergem hakkama saada. Sellel teel ongi antud raamat praktiliseks ja kogemustega teejuhiks.

Hoopis teine tunne kui maad mooda tulles on saabuda riiki mere poolt. Viktor Siilats on uhendanud oma rohkem kui kumne aasta jooksul toimunud merereisidest sundinud kirjatukid kogumikku, mille puandikad lood viivad lugeja erinevatesse Euroopa mereriikidesse, aga ka kaugemale. Autor on teravmeelselt tabanud inimloomuse keerdkaike ja neid monuga kirjeldanud. Raamat on kirjutatud selliselt, et igauks leiab sealt midagi – kes naudib reisikirjeldusi, kes leiab kasulikke napunaiteid omaenda merereisiks.

Ebanormaalne reisikiri Rein Purpurilt. Uskumatud ja hullumeelsed naivad juhtumised eestlaste poorasel retkel Euroopas. Olles veebipaevikuna muutunud jarjest populaarsemaks, asus lugu uut elu elama esimese blogiraamatu kujul, millele varvi lisamas tuntud koomiksi «Pesakond» looja Madis Otsa lobusad illustratsioonid. Nuud on poelettidelt ammu loppenud raamat votnud taas elektroonilise kuju ja on loetav nii arvutis, androidis, iPadis kui ka iVangorodis.