Найти книгу: "Sinised ounad"

Raamat raagib autori perekonna saatusest. „Sinised ounad“, nagu ka triloogia eelmised osad „Tuulekulv“ (2011) ja „Umbtaevas“ (2015, molemad kirjastuselt Varrak) kirjeldab Tapperite suguvosa labielamisi. 1944. aasta metsik septembritorm jattis Endriku ja Maarja koos lastega Laanemaa vaiksesse rannakulla. Siitsamast algabki perekonna Kolgata tee labi sojast muserdatud maa. See on lugu meeleheitlikust pogenemisest, voitlusest ellujaamise eest, suurtest hirmudest; lapsepolvest, kuhu alati mahub seiklusi ja vaikesi roome, olgu aeg milline tahes. Kartus, et tema poliitiline tegevus Eesti Vabariigi riigivolikogu liikmena ja saksaaegne ametikoht majandusdirektooriumis voivad lahedastele ohtlikuks osutuda, sunnib Endrikut pere juurest lahkuma ja poranda alla minema. Tal tuleb perekonnast eemal viibida kaksteist pikka aastat, samal ajal kui NKVD ikka veel tema jalgi ajab. Koik need aastad randavad Maarja, pere neli last ning Endriku ema ja oed uhest Eestimaa paigast teise, puudes voimalikult vahe tahelepanu aratada. Kust votab vaike habras Maarja hingejou, et toime tulla ule jou kaiva too, nalja, vasimuse ja pideva hirmuga? Voib-olla ammutab ta joudu headelt inimestelt, keda oma rannakul kohtab; voib-olla aitab teda unistus leida jalle oma tilluke kodu, kus saaks koos perega vabalt ja hirmuta elada. Sest unistamist ei saa keegi keelata, unistada voib kas voi sinistest ountest.

Kyle on tavaline teismeline, kes viimasel ajal on hakanud kannatama sagedaste teadvusekaotuste all. Kui jarjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salaparane ent kutkestav Beatrice, kes lubab uhe pisikese teene eest koik tudruku probleemid lahendada. Kyle votab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nouab, ei olegi nii pisike. Jark-jargult avaneb tosiasi, et maailm ei ole tingimata selline, nagu paistab. Igapaevaelu varjus tegutsevad joud, kelle tapne olemus ja motiivid on valjaspool inimmoistuse haaret, kuid kes vajavad oma eesmarkide taideviimiseks inimesi. Selliseid, nagu sina voi mina.

"Olen juba vana mees ning elus palju nainud. Uha vahemaks jaab minusuguseid. Kas ei ole seega lausa mu puha kohus sulg pihku haarata, et panna kirja seda, mis tanaseks unustuseholma on vajumas? Opetuseks noortele ning meenutuseks vanadele." (I. Orav)
Loeb Andrus Vaarik