Найти книгу: "arjude Jack. Sari "Orpheuse Raamatukogu"

Roger Zelazny «Varjude Jacki» (Jack of Shadows; 1971) on nimetatud kirjaniku loomingu kvintessents-teoseks, «Valguse Isanda» lugejasobralikuks versiooniks, sammuks «Needuste allee» juurest «Amberi kroonikate» varjumaailmade manu. Ja koik need hinnangud on omal kombel oiged. Tegu on Zelazny uhe vahest tahtsama uksikromaaniga, mille peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi poorlemise, nii et see on jagunenud paevavalguse kaes asuvaks teadusmaailmaks ja oopimedusse mattunud maagiauhiskonnaks. Peategelane Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma sudames asuva masinaga peale hakata. See Hugo auhinnale nomineeritud romaan on moeldud austusavaldusena ka ulmekirjanduse suurmeistri Jack Vance?i kaubamargiks kujunenud eksootilisi ja fantastilisi maailmu kujutavale loomingule.

"M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni korval tahtsaima 20. sajandi alguse inglise ouduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamoisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresuu rahuneda ei luba, roskete surnuaedade kodunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale oovastava atmosfaariga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide korgmaestikes elunevaid jalke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja onnelikust minevikust.E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psuhholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga valja joonistatud karakterid, angistav ja unenaoline atmosfaar, midagi varjamata edasi antud ja hasti visualiseeritud oudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepolvekodule viitavad painajalikud lapstegelased."

Valleby raamatukogust kaob vaartuslikke raamatuid. Kuidas see ometi voimalik on, kui niisama, raamat poues, ei ole voimalik raamatukogust valja hiilida –koik need hinnalised raamatud peaksid hairesusteemi otsemaid undama?Lasse ja Maia on hammingus, politseiulemast raakimata. Kes on see, kes raamatuid pihta paneb? Ega ometi…

Terava sule ja huvitava suzeega kirjutatud romaan viib meid tagasi eelmise sajandi seitsmekumnendatesse aastatesse. Hea lugeja kohtub uhe suguvosa esindajatega, kes peavad eluvoitlust nii okupeeritud Eestis, Saksamaal kui Ameerikas – just seal, kuhu saatusekeeris neid paisanud on… Ja nagu elus ikka, tuleb romaaniski ette polvkondadevahelisi probleeme, on armastust ja reetmist, korkust ja norkust ning tegelaste siseheitlusi. Traataiaga piiratud kodumaalt ihatakse valja, vabal maal aga ohatakse kodumaa jarele. Ootamatud situatsioonid – nagu eluski – lisavad raamatule ponevust juurde, tagasivaatavad episoodid aitavad meenutada ka varem juhtunut. Ehkki romaan Varjude allee kuulub kuuenda raamatuna perekonnasaagast romaanitsuklisse Aikese varjud, mille lisaks sellele moodustavad romaanid Enne aikest (2007), Aike (2008), Parast aikest (2008), Valgust tabatud (2009) ning Varjud (2009), voib teda kasitleda ka iseseisva raamatuna.

Keerulise saatusega ulmeromaan, esmakordselt tervikuna eesti keeles! AmetnikCandide satub parast helikopterionnetust Metsa. Ta jaab elama metsakulla,unistades tagasi Linna minekust. Metsas aga valitsevad «sobratarid», keskoolnute abil kulaelanikke havitavad. Ametnik Perets elab Linnas, olles jubakaua unistanud Metsa minekust. Lopuks lopeb tal luba kohale jaada, kuidtalle ei anta luba lahkuda…

Aastavanune laps satub uksinda voorale planeedile. Kuid jaab sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist – ta oskab asju, mida inimesed ei oska, kaitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid.Sedapuhku pole Strugatskitel koige tahtsamaks mitte uhiskond, vaid eelkoige inimene. On tore, kui inimene motleb teaduslikele avastustele ja inimkonna tulevikule ja voitleb selle eest – aga kui panna sinna korvale uks rikutud lapsepolv? Kumb on tahtsam?Tsitaat teosest: «Juba viiskummend tuhat aastat uritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole voimalik iseennast juukseidpidi ules tosta. Tarvis on ennast korvalt vaadata, vooraste, taiesti vooraste silmadega…» Just seda teevad siin ka Strugatskid – vaatavad inimest vooraste silmadega.