Найти книгу: "Minu Sydney. Sada linna uhes"

Austraalia suurimasse linna ja majanduskeskusesse Sydneysse toi mind uitmote: tulin 1990ndate lopul siia vahetusopilaseks. Nuud elan ma Smaragdlinnas koos oma austraallasest ja Eesti-entusiastist abikaasa ning kahe tutrega.Roheluse ja loodusliku ilu poolest maailma tipus olev Sydney vorgutab kulastajat oma poorase fotogeensusega. Oeldakse, et Sydneys on peidus sada Sydneyt. Minu arust on neid rohkemgi. Siin on ule saja ranna, pisikeste ajalooliste nukumajade rajoonid, laheaarsed laevaehituskompleksid ja uhiuued korrusmajad. Magine eeslinn ja Austraaliale omased vosametsad. Kupsete marjadega mooruspuud, kirkalt oitsvad bugenvillead ja karatsevad linnud.Kui maailmakuulsad postkaartidelt tuttavad ooperimaja ja sadamasild on ara nahtud, tuleks kindlasti harrastada linnaosaturismi ning avastada erinevaid omanaolisi mitmekultuurilisi Sydney paiku. Kas voi jalgsi – ule seitsme silla!

See raamat on moeldud abiks neile, kes valmistuvad giidina saatma turistiruhmiLahemaale voi Narva, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikultoma kulalistele Pohja-Eesti rannikut ja Kirde-Eestit, ning neilegi, kel onhuvi ja teadmisjanu lihtsalt enese roomuks seda osa Eestist avastada.Ennekoike on raamatus elementaarseid teadmisi, mis igale giidile onhadavajalikud ja mida saab varieerida vastavalt kulaliste huvidele, soovideleja eelnevatele teadmistele.

Luhijutt sarjast Tallinna jutud.

Luhijutt sarjast Tallinna jutud.

Romaan kujutab elu uhes Eesti pohjaranniku alevis Eesti iseseisvumise murdeaegadeL Poliitilistele pingetele lisanduvad pinged ka rahvuslikul pinnal, sest alevis on rohkesti uusasukaid ja segaperekondi. Selle kihistumise pingeid kannab endas ka romaani peategelane, asja miilitsakooli lopetanud ja oma esimesele tookohale asunud Harri Basov – tema isa on venelane, ema eestlane. Ka saab talle peagi selgeks tema ametikohustuste keerukus ja mitmepalgelisus. Siiski astub ta esimesed tosised sammud oma toos – kurjategijate jalitamisel.

Las ma ka vaatan, palus Kriimik ja piilus labi pikksilma. No on toesti ebatavalised kaljud…voib-olla need on sellised majad. Akki on see linn: maletad, millised hammastavad majad Pakeselinnas olid? Mis linn see sul korbes on?! vaidles Pundar. Me oleme lihtsalt paikesest ule kuumenenud ja nuud on teil hallutsinatsioonid, nagemused, see tahendab. Aga voib ka olla, et see on toeline miraa? – nagemispettus. Korbes juhtub kuumaga seda tihti. Aeg moodus, aga nagemus ei haihtunud. Vastupidi, ka teised ponnid ja tirtsud markasid juba ilma pikksilmatagi mingeid hallide ehitiste kuhjatisi. Sai selgeks, et eespool on toesti mingi tohututest kuubikutest kokkulaotatud linn.