Найти книгу: "Koiges on suudi Pariis"

Kelly Rochard on kindlalt otsustanud kogeda veel uht seiklust, enne kui abiellub! Siiski, Louvre?i juures roovli ohvriks langemine polnud see, mida ta kauaoodatud Pariisi reisilt ootas. Appi tottav Will Maguire on lummatud kenast Notre Dame?i dressipluusis voorast. Kelly ei suuda vastu panna maailma koige romantilisemale linnale ega Willile, kes otsustab talle naidata koiki linna aardeid, alustades Eiffeli tornist kuni jalutuskaikudeni Seine?i joe aares.

Vankrid veeresid, hobused sammusid omatahtsi, pea norus. Mees, kelle proua Francois oli ules korjanud, lamas kohuli, pikad jalad peitunud vankri tagaosa taitvasse naerikuhja; ta nagu oli surutud keset ilusat porgandilasu, mille pundid end laiutades ulespoole sirutasid; ja kurnatult, haarates laiali katega maaratut aedviljakoormat hirmust, et moni raputus voib ta maha paisata, silmitses ta enda ees olevat kahte loputut gaasilaternate rida, mis liginesid ja segunesid seal paris uleval, teiste arvutute valgusallikate seas. Silmapiiril holjus maaratu valge vine, mahkides magava Pariisi koigi nende leekide saravasse aurupilve.

Korgseltskonna ihaldatuim poissmees Charncliffe’i krahv on huvitatud Elaine Dale’ist. Krahv teeb Elaine’ile abieluettepaneku. Mehe hammastuseks ei vota naine seda vastu. Ta utleb, et krahv peab oma armastust toestama, tuues talle Prantsusmaalt mooblit. Krahv leiab Pariisi lahedalt lossist Lynetta, keda piiravad verejanulised revolutsionaarid. Krahv toimetab neiu salaja lossist minema ning nad leiavad end Tuilleries’i paleest peakonsuli kulalistena. Neil tuleb teeselda abielupaari. Krahv saab aru, et tema armastus neiu vastu kasvab tund-tunnilt. Ent ta ei ole vaba. Lubaduse murdmine pohjustaks perekonna skandaali, ent kuidas voiks ta kaotada Lynetta?

1909. aasta kevadel saabus Gardenia Weedon reisitolmuse javasinuna ning uhegi pennita Pariisi oma tadi, hertsoginna de Mabillonijuurde. Neiu saabumine polnud kuigi onnelik. Ta leidis eest larmaka peo ninguks purjus Prantsuse krahv tahtis teda suudelda. Kuid labi pisarate jasudamevalu, reetmise ja ohtude leidis Gardenia selles paeluvas loos onne.

Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tanavatantsijatarist, kelle umber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hadavaresest filosoof, volgneb talle elu. Kaunis ja tuhine keigar kapten Phoebus voidab ta sudame, vaimuliku dom Frollo pahupidipooratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku kuurakas kellalooja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupuudmatult. Aga see on ka lugu Pariisi lihtrahva ja tema pohjakihtide, Imede Oue asukate ustavusest ja vaprusest, kuningas Louis XI vaiklusest ja julmusest ning, sugugi mitte viimases jarjekorras, lugu Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist, ulemlaul ehituskunstile kui rahva vaimsete rikkuste kehastusele.

Kuhu kadusid Chaneli parukad? Miks tahab Pariisi korteriomanik naha uurniku tuludeklaratsiooni? Milline oli mu kapisuurune katusekorter? Kus on Pariisis prestii?ne elada? Kuidas moeshowle modelle valitakse? Milline on toeline pariisitar? Millised on Pariisi huvitavamad restoranid? Kui palju prantslane puhkab?…Selles raamatus leiate vastused nii neile kui paljudele teistele kusimustele. See on lobus antropoloogiline vaatlus, kus absurdsed situatsioonid vahelduvad konkreetsete ellujaamisnapunaidetega ning kus ma jutustan oma tahelepanekustest Prantsusmaa ja prantslaste ning Pariisi ja pariislaste kohta. Teie ees on vaike sissevaade prantslasteigapaevaellu, nende veidrustesse, kommetesse ja harjumustesse. Kuid see on ka minu lugu – sellest, kuidas uude keskkonda sattusin ja kuidas siin kohaneda tuli.