Найти книгу: "Ei jata huvasti"

1918. aasta. Bakuus saadud vigastuste tottu koomasse langenud Erast Petrovits Fandorin arkab parast juhuslikku kuulitabamust. 1919. aastal tuleb tal juba ajada punaste spiooni jalgi, kuid dresiin, millega ta selle kaigus soidab, plahvatab vandenoulaste kae labi. Masal tuleb hakata omal kael uurima, mis tapselt juhtus.

"Huvastijatt" on triloogia kolmas raamat kirurg Toomas Hinnovi elust. Paljudele asjassepuhendatuile voivad peategelase Toomas Hinnovi tagant paista tuntud arstiteadlase Arnold Seppo (1917-1980) elukaigu ja karakteri kontuurid. Seda autor ei eitagi, kuigi on tegelaskujude loomisel kasutanud ohtrasti kirjanikufantaasiat.Huvastijatus jatkab Hinnov voitlust oma kliiniku eest ning puuab taasleida sidet oma nuud juba suureks sirgunud ja kirurgiks purgiva pojaga.Raamatule eelnevad «Siinpool paradiisi» ja «Provintsiarst».

„Nuud siis on kirjanikud absoluutselt vabad!” rookis Usmer pimedusse ja tuhjusesse. „Kirjandus on nuud lopuks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, koduopetaja, ajalooline malu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud tootatooline, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab mooda koolivend, kes nuud on metalliarimees voi pornokinotoostur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie jatame jarele alles parast letaalset lopplahendust!”

Kui Sam Elling loob algoritmi hingesugulase leidmiseks internetist, siis kohtub ta Meredithiga, tema enda ideaalse kaaslasega. Ent siis sureb Meredithi vanaema Livvie ootamatult ning Sam leiab oma algoritmile veelgi parema rakenduse: see analuusib Livvie vanu e-kirju ja videovestlusi, luues arvutisimulatsiooni ja andes Meredithile voimaluse huvasti jatta. Asjas ei ole midagi uleloomulikku – see on arvutiteadus ja Meredith armastab seda, armastab liiga palju, et seda vaid endale hoida.Koos Samiga avavad nad TaasSuikumise, et aidata lahedase kaotanud inimesi. Ari kogub hoogu, kuid iga inimese kohta, kes soovib lihtsalt huvasti jatta, on teine, kes ei suuda lahkunul minna lasta.See kahekumne esimese sajandi armastuslugu esitab kusimuse, mis juhtuks, kui huvastijatt oleks lihtsalt algus, ning naitab, kuidas armastus elab oma elu.

Kas see jaab vaid unistuseks?
Doktor Aldo van der Lindenist saaks suureparane abikaasa – selles oli Louise kindel. Enne seda, kui mees ta perekonnaga tutvus, suhtus Louise doktorisse vaid kui kolleegi. Aga nuud, kaotanud too, oli tal palju aega mehele moelda – kui voluv, lahke ja hea valimusega ta on. Noor meditsiiniode teadis, et tema on kull viimane inimene maa peal, keda Aldo endale naiseks voiks paluda, aga motles sellegipoolest, mis tunne oleks olla proua van der Linden.