Найти книгу: "Back Cupi saare saladus"

Jules Verne'i (1828–1905) romaani «Back Cupi saare saladus» (1896) tegi maailmakuulsaks tsehhi rezissoori Karel Zemani 1958. aasta film, mis oli novaatorlik eelkoige oma visuaalse kulje ehk siis 19. sajandi stiilis joongravuuri tuupi animatsiooni ning reaalsete naitlejate uhendamise tottu. Filmi aluseks olev romaan on kiiretempoline ja pooraste suzeekaikudega ulmeseiklus, millest ei puudu hull teadlane ja tema tohutu havitusjouga hirmuaratav relv, piraatide voimas salaorganisatsioon, nende baas vulkaanikraatriga saladusliku saare sudames, lahingud allveelaevade vahel ning loo kulminatsiooniks ka suurriikide laevastike runnak piraatide saarele ja superrelva kaivitamine. Kaesolev romaan on vahest Jules Verne'i koige iseloomulikum, kuna siin on uheskoos esindatud koik need teemad ja tupaazid, mis tema varasemates teostes on eraldi olemas: vulkaanid, ulivoimsad kahurid, allveelaevad, aga eelkoige oma identiteeti maailma eest varjav suur uksiklane, olgu siis geniaalne teadlane, piraat voi krahvmontecristolik kattemaksja, kelle valduses on inimkonnale tundmatu tehnoloogia.

Major Grant Barrett saab Afganistanis lahetuses olles kohutava teate – tema vend ja vennanaine on Granti unises kodulinnas, rahulikus Scarlet Fallsis morvatud. Sojast emotsionaalselt haavatud sodur tuleb tagasi koju, et ajutiselt oma vennalaste eest hoolitseda. Ent kui keegi uritab lapsi ja nende teismelist hoidjat roovida, saab Grant aru, et see pole juhus… ja ka morvad polnud juhuslikud…

Mida teeb uks 10-aastane tudruk, et oma lahutatud vanemaid tagasi kokku sokutada? Raamatu peategelasel Astridil on hea plaan, kuid algselt polnud selles kindlasti inimroovleid, jalaluumurde ja Jugoslaavia sojapogenikke!"Kuradisaare ingel" on tuntud Norra muusiku ja kirjaniku Levi Henrikseni (s. 1964) esimene lasteraamat ja seda armastavad nii lapsed kui kirjanduskriitikud. Peategelane Astrid on otsekui tanapaeva Pipi Pikksukk, kelle ponev seiklus Kuradisaarel ei jata kedagi kulmaks.

Kaesolev raamat pohineb faktidel, mitte valjamoeldistel. Neil lehekulgedel kirjeldatud sundmused on toesti aset leidnud. Teose aluseks on sajad intervjuud, kirjutised, heli- ja videosalvestised, toesti aset leidnud vestlused ning eelkoige vaatlemine. Koik tegelaskujud, nii vaiksemad kui ka suuremad tegijad, on toelised ja kuigi nende lood voivad tunduda kohati uskumatud, voite kindlad olla, et need ei ole ajakirjanduslikud liialdused ega valjamoeldised vaid Vatikani pentsiku maailma ja sundmuste tapne kroonika.

Maale laheneb hiigelasteroid Tooni, mis ahvardab lopetada inimkonna eksistentsi. Maailma riikide valitsused otsustavad planeedi maha jatta ja minna… otsima ellujaamisvoimalusi mujalt paikesesusteemist ning kaugemalt galaktikast. Kuid ressursside puudusel ei ole voimalik votta kaasa koiki maalasi. Mis saab neist kes lahevad teele? Mis saab neist kes jaavad maha? Kolm eesti ulmeautorit vaatavad labi kaesoleva jutusarja tulevikku ning toovad teieni nii humoorikaid kui ka kurbi lugusid lahi- ja kaugtulevikust. See on nagemus maailmast mida uhendab kogu inimkonda vapustav kataklusm. Maailmast, kus ohu eest pagejad jatavad endast maha rahuingli kes lopetaks sojad. Maailmast kus taevane kaitsja on kaegakatsutav reaalsus. See on tehisintelligentsiga rundesatelliitide kompleks. Kellele sober, kellele vaenlane: Ippolit.

"Duumioru lood" on 2013. aasta parima kogumiku Stalkeriga parjatud «Saladusliku tsaari» jarg. Maad kokkuporkega ahvardanud hiidasteroid Tooni muudab viimasel hetkel suunda ja planeeti tabab vaid temaga kaasas olnud kiviramps. Inimkond on hammingus. Kuidas on voimalik, et asteroid suunda muudab? Mida Tooni endast oigupoolest kujutab? Selles kogumikus saame heita pilgu inimkonnale enne ja parast kohtumist tundmatuga.