Найти книгу: "Just nii, harra seersant! Kahe ajateenija aus lugu Eesti Kaitsevaest"

„Just nii, harra seersant“ on nii naerupahvakuid kui ka tosiseid mottekohti pakkuv lugemine kahe noormehe kogemustest Eesti kaitsevaes. Raamatu autorid – Timo Porval ja Tarvi Tiits – meenutavad oma ajateenistust muhedal ning ladusal moel, pakkudes nii ponevat lugemist nii kaitsevaest paris kaugele jaanud inimestele kui ka vanu aegu meenutada soovivatele reservvaelastele. Eesti kirjanduse spetsialistile Sirje Kiinile meenutas raamat „Just nii, harra seersant“ justkui Eesti oma Svejki-jutustust, mis humoorikusele vaatamata suudab edasi anda ka kogu temaatika tosiduse ning sugavamottelisuse. Rahva Raamatu Tartu kaupluse muuja Kristel utleb raamatu kohta nii: „Ma sain lustakalt ja arusaadavalt kirja pandud lehekulgedelt teada, et positiivse ellusuhtumisega seiklustele vastu astudes voib kaitsevaes olla lobus ja isegi husteeriliselt naljakas. Veendusin, et ajateenistus on koht, kus on harukordne voimalus testida enda piire, oppida hoolivust, sallivust ja vaikeste mugavuste vaartustamist, moista, mida tegelikult tahendab teise inimese eest vastutamine, omandada oskusi, mis kunagi voivad paasta sinu voi kellegi teise elu ning oppida enda kohta mone kuu jooksul rohkem, kui moni opib aastakumnetega.“

Eesti e-riigi jaoks olid 2011. ja 2012. aasta juubelihongulised. 17.detsembril 2011 sai 10-aastaseks uks meie e-riigi ja turvalise andmevahetuse alustalasid – X-tee, ning 2012. aasta jaanuaris moodus 10 aastat esimese ID-kaardi valjaandmisest. Hea meel on todeda, et need 1990.aastate lopus tehtud otsused on ennast oigustanud ning kaesoleva aasta 3.detsembril anti juba 100 miljones digiallkiri. Lisaks juubeliteemadele keskendub seekordne Eesti infouhiskonna aastaraamat ka kahe viimase aasta olulisematele valdkondadele nagu avatud andmed, roheline IT, kuberturvalisus ja ulikiire interneti arendamine. 1996. aastast jarjepidevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosusteemide osakonna (RISO) poolt ullitavate Eesti infouhiskonna arendamist kajastavate aastaraamatute eesmark on tosta nii kodumaise kui valisriikide avalikkuse teadlikkust Eesti infouhiskonna alastest arengutest. Traditsiooniliselt kasitleb aastaraamat eelkoige avaliku sektori poolseid algatusi ja projekte infouhiskonna arendamisel, ent uha suurem osakaal valjaande mahust kuulub ka muudele – nii erasektori kui kolmanda sektori – initsiatiividele ja tegemistele, muutes nii raamatu ulevaatlikuks tagasivaateks eelnevale aastale infouhiskonna valdkonnas. Varasemad aastaraamatud on leitavad RISO kodulehelt http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud (eestikeelsed) ja http://www.riso.ee/en/publications/natpublications (ingliskeelsed).

„Eesti ajaloo raudvara” annab ulevaate Eesti ajaloo koige olulisematest sundmustest ja liikumistest ning valjapaistvatestisikutest. Opilasel on voimalik sellega tutvuda luhikese aja ja suhteliselt kerge vaevaga.Oppematerjal aitab aru saada uhiskonnas toimuvatest nahtustest ja protsessidest ning nendevahelistestseostest ja vastastikusest mojust; moista kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatia tahtsust ningjatkusuutliku arengu vajalikkust; oppida hindama uldinimlikke vaartusi.

"Eesti avastamine" koondab aastatel 1881-1920 Ungaris Eesti ja eestlaste kohtakirjutatud artikleid. Suurem osa neist on ilmunud etnograafi ja tolkija AladarBani sulest, kes kais Eesti saartel ja Setumaal etnograafilisel kogumisretkel1911. aasta suvel. Kogumik on Ungari-Eesti kultuurisuhete uhe tahtsa peatukiesmatutvustamine eesti publikule.

Arsene Lupin on Prantsusmaal sama tuntud nimi kui Tartuffe, krahv Monte-Cristo, d'Artagnan, Marie-Antoinette voi Edith Piaf. Ta on uks neid romaanikangelasi, keda rahvas alati on jumaldanud, sest ta roovib rahakaid, veab ninapidi voimu esindajaid ja tunneb kaasa vaestele. Seda raamatut on monus lugeda reisil voi joudehetkel, kui sooviks on eluprobleemidest puhkamine.