Найти книгу: "Edward Burne-Jones"

Penelope Fitzgerald, the Booker Prize-winning author of ‘Offshore’ and ‘The Blue Flower’, turns her attention to the remarkable life of the Pre-Raphaelite artist Edward Burne-Jones.‘I mean by a picture a beautiful, romantic dream of something that never was, never will be, in a light better than any light that ever shone – in a land no one can define or remember, only desire’ Edward Burne-JonesEdward Burne-Jones (1833-1898) was the prototypical pre-Raphaelite but with a truly individual sensibility. Penelope Fitzgerald’s delightful biography charts his life from humble beginnings in Birmingham as the son of an unsuccessful framer, through a transformative period at Oxford, where he met his close friend and collaborator William Morris, and on to the apprenticeship with Dante Gabriel Rossetti that would shape his artistic vision.His work harks back to an Arthurian England – an Arcadia that offered solace against the onset of the Industrial Revolution, and on a deeply personal level provided respite from his ever-present melancholia. This is an illuminating portrait of a fascinating figure – artistic genius, doting father, troubled husband – written with all Penelope Fitzgerald’s characteristic sympathy and insight.

Полный вариант заголовка: «Poems on interesting events in the reign of king Edward III : with preface, dissertations, notes, and a glossary / written, in the year 1352 by Laurence Minot».

Jarg Helen Fieldingu ulimenukale romaanile "Bridget Jonesi paevik". Eelmise raamatu lopus saabus onn Mark Darcy kujul Bridgeti ouele. Kas Markiga on aga voimalik koos elada ja kuidas teda kinni hoida – need on kusimused, millega Bridgetil nuud tegemist tuleb teha. Lisaks annab talle nou ema, kelle eraelu on lainud usna tormiliseks, Bridget peetakse kinni narkoaris kahtlustatuna ning ka eneseabiraamatud ei paista enam aitavat. 368 lk

Mida teha, kui sobranna kuuekumnenda ja armukese kolmekumnenda sunnipaeva pidu juhtuvad samale paevale? Kumb on parem, kas surra Botoxi katte voi uksindusest, et oled nii kortsus? Kas netikohtingul sobib end nooremaks valetada? Kas emal on ebaeetiline lasta endale foonisoeng teha, kui lapsel on taid peas? Kas on normaalne jatta lugemisprillid edevusest ette panemata, kui endast palju noorema armukese peast taisid otsid? Kas dalai-laama sautsub omal kael voi kaib assistent tema eest Twitteris? Kas on normaalne, et mida rohkem sautse, seda vahem jalgijaid? Kas tehnoloogia on tanapaeval viies loodusjoud? Voi on viies loodusjoud hoopis puit? Kui maarida taidlusefektiga huulegeeli katele, kas sormed muutuvad siis taidlaseks? Kas tanapaeval parast kaht kohtingut ja kuut nadalat sonumineerimist kellegagi voodisse minna teeb sama valja, mis Jane Austini paevil parast kaht kohtingut ja kuut kuud kirjavahetust abielluda? Mitmesuguste kaasaegsete probleemidega kimpus, pistab Bridget Jones rinda leina, uksikemaduse, sautsumise, sonumineerimise ja tehnoloogiasaavutustega ning taasavastab oma seksuaalsust, ja seda koike – hoiatus, kohe tuleb halva kolaga vanamoodne valjend! – keskeas. Neliteist aastat valdanud vaikuse jarel voidukalt lagedale ilmunud „Bridget Jones: poisi jarele hull“ on ajakohane, liigutav, orn, lummav, teravmeelne, elutark ja hirmus naljakas raamat. Helen Fielding kirjutas romaanid „Bridget Jonesi paevik“ ja „Bridget Jones: taitsa lopp“ ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. „Bridget Jones: poisi jarele hull“ on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses . 448 lk