Найти книгу: "Varav"

Kersti Kiviruut on viie romaani ja paljude luhijuttude autor. Suurem osa tema uue seiklusromaani tegevusest toimub Meerapalu kulas Peipsi aares, mille elu kujutatakse varvikalt ja vaimukalt. Kohalikud teavad, et laheduses Suursoos asub varav surnute maailma, kust pimeduse saabudes ilmuvad kulla zombid, kellega on kohalikud juba mingil maaral ara harjunud. Loos seikleb palju huvitavaid tegelasi: arrogantne ministeeriumiametnik, politsei- ja piirivalveesindajad, Afganistani veteran, kulaelanikud, preestrid, eksortsistid jpm. Sundmustikku on poimitud mitmeid etnoloogilisi parimusi.

Kogumikus on eesti autoritelt:Miikael Jekimovi verine lugu kosmosepiraatidest, «Tormiga saabub ka veritasu»,Mairi Lauriku kaugtuleviku teaduslik fantastika «Surf ajalainetel», VeikoBelialsi ja J. J. Metsavana uhes Strugatskite maailmas toimuv lugu «Neli kohtapeale koma», Mann Loperi aurupungilik alternatiivajalugu 1905. aastarevolutsioonist Eestis – «1905», Tamur Kusnetsi lobusas laadis esimesekontakti lugu «Ootamatu jahisaak», Armin Koomagi dustoopse tuleviku-Eestivirtuaalreaalsuse jutt «Punamutsike», Jaagup Mahkra stiilipuhas mooga jamaagia lugu «Umgolla mustad maagid».Taheaja numbri tolkeosa tutvustab ulmeklassikut C. L. Moore’i (1911–1987).Tema tegelast Loodekaare Smithi peetakse uheks Han Solo tegelaskujuinspireerijaks (lugu «Shambleau»). Joiry Jirel on mooga ja maagia kirjanduseilmselt esimene naissoost moogakeerutaja (lugu «Jirel ja maagia»). Lugu«Ajavarav» raagib valjaspool aega ja ruumi paiknevast olendist, kesarmastab koguda maailmast tema jaoks huvitavaid elusolendeid ja asju, paigutadesneid siis oma isiklikku muuseumi. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbiulevaateartikli C. L. Moore’i elust ja loomingust.

Alternatiivajalooline fantaasiaponevik
Tumedad havitavad joud on vagevad Atlantise varavad, iidseimad vaepaigad Maal, ule votnud. Kurjus, kelle valduses on tuhandeid aastaid vanad teadmised, mille inimkond on unustanud, soovivad muuta Maa oma orjakolooniaks. Aimele paljastatakse uskumatu saladus – ta on ainus, kes voib muuta korraga kahe ajastu sundmusi ja takistada katastroofi, mis ohustab inimkonna pusimajaamist. Kui tudruk sellest teada saab, on maailmal, mida ta tunneb, jaanud loplikku kaosesse paiskumiseni 33 paeva. Neiu peab uhendama joud saladusliku aadliku Nathanieliga. Maa uhest iidseimast rahvakillust parit blond ja helesiniste silmadega ajalootudeng ja kuningas Arthuri vereliini Egiptuse vaaraode dunastiatega uhendav mees leiavad ennast voitlemas mojuka Vennaskonnaga, kes suudab iga nende liigutust ette aimata. Voidujooksus ajaga satutakse legendaarsetesse paikadesse ja esimeste tsivilisatsioonide jalgedele. Maailma loppu saab ara hoida ainult iidse rassi teadmiste abil, kui leitakse koik Atlantise varavad…

Uue jalgpallitreeneri saabumine toob kaheteistkumneaastase Lena Lidi varavavahikarjaari kohale mustad pilved. Naabermaja Trille motiskleb, kuidas avaldada muljet nende klassi uuele tudrukule. Vanaisa aga jahib merel koigi aegade suurimat kalapurakat ega muretse pormugi selle parast, et hakkab juba vanaks jaama. Uhe aastaringi jooksul tuleb Lenal, Trillel ja vanaisal voidelda nii iseenda kui ka massavate loodusjoududega. Nende mereaarsest kodukulast Promaka-Mathildest saab nuud karmimate seikluste, suurte tunnete ja toeliste draamade tander. Sest mis Lenal ja Trillel ule jaab, kui nende ehitatud parved lahevad pohja, meri uhub pudelposti koduranda, ja keegi ei hooli sellest, mida nad pariselt koige paremini teha oskavad? Uks on igatahes kindel – keerulises olukorras need kaks vorratult kokkusobimatut sopra alla ei vannu. Seda enam, et Lenal on asja kohta oma arvamus: „Tuuslari tuulispask, nuud peavad nad seal eesliinil kull ules arkama!“„Varavavaht ja meri“ on kaasahaarav ja sundmusterohke jarg autori varasemale, rahvusvaheliselt menukale lasteromaanile „Vahvlist sudamed“.Maria Parr (snd 1981) on Norra koige populaarsem lastekirjanik. Tema esikraamat „Vahvlist sudamed“ ilmus 2005. aastal, laiema tuntuse saavutas ta aga 2009. aastal lasteraamatuga „Vilgukivioru Tonje“ (eesti keeles molemad 2013). „Varavavaht ja meri“ on saanud Norra uhe mojukama, Brage auhinna ning kandideerib ka teistele kirjandusauhindadele.

Shikoku 88 templi palverannak Jaapanis ei olnud minu jaoks lihtsalt matk. See oli teekond lahemale iseenda vaele labi nahtava ja nahtamatu maailma, labi inimeste ja olukordade. Sel teekonnal olid minu jaoks kaugeleulatuvad tagajarjed. Kaduvikku sai rannatud 44 paeva ja 1200 kilomeetrit, mis kasvatasid mu hinges sugavat tanutunnet elu ja inimeste vastu ning aitasid moista elu lihtsust, millest me igapaevaelus nii kergesti oskame kaugeneda. Selles raamatus kirjutasin end alasti, sest koik need read on kirjutatud eelkoige mulle endale, uhel kevadel, kirsioiteaegu Jaapanis, Shikoku saarel … Koik muutub, sest see oli vaid hetk, mis iial ei kordu … ichi-go ichi-e …Ma surin selleks, et uuesti sundida. Kuus kuud parast Shikoku o-henro’t lahkusin ma kontoritoolt, et aidata inimestel kiires elutempos leida parem kontakt oma keha ja hingega. Tootan Confido Erameditsiinikeskuses Jaapani shindo ja shiki terapeut-massoorina ning shindo venitustundide juhendajana.Armastuse ja tanutundegaMerike Villard

Taskuhaalingusaate “Edu Valem” 17. osas kais kulaliseks kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik, kelle teekond kinnisvara juurde oli koike muud kui igav ja tavaparane.
Praeguseks 36-aastane mees tootas 8 aastat TV3-s ja tousis lopuks seal muugidirektori positsioonile. Samal ajal aktiivselt ka teisi eesmarke puudnud Liblik korvetas ennast suurel tempol liikudes uhel hetkel labi ning otsustas magusa ametikoha maha panna, valdkonda vahetada ja sisuliselt paevapealt elus kannapoorde teha.