Найти книгу: "Idioodid minu umber"

Moned inimesed vaidavad tosimeeli, et neid umbritsevad idioodid, ning uhed utlevad seda sagedamini kui teised. Kindlasti oled oma elus sattunud olukordadesse, kus kommunikatsioon on hairitud, naiteks oled puudnud oma partnerit milleski veenda, kuid see ei onnestunud nii, nagu kavatsesid voi lootsid. Voi lahkunud koosolekult taielikus segaduses, sest sa ei saanud uhestki kohalviibijast aru. Voi ei saanud teised aru, mida sina oelda tahtsid. Kas tuleb tuttav ette?Sellest humoorikalt kirja pandud rahvusvahelisest menuraamatust leiad vastused paljudele kaitumismustrite ja isiksustuupidega seotud kusimustele ning hakkad moistma ka seda, miks uhe kolleegi toolaud on alati segi voi kuidas suhelda ulemusega, kes ei paista kunagi uhtegi sinu motet kuulavat. Uks on kindel, parast seda raamatut hakkad aru saama, mida sind umbritsevad inimesed tegelikult tahavad sulle oelda, ja markad roomuga, et idioote sinu umber jaab uha vahemaks.Thomas Erikson on Rootsi kaitumisteadlane, lektor, koolitaja ja kirjanik. Raamat „Idioodid minu umber” (2014) on nuudseks tolgitud 25 keelde ja see on ilmunud 40 riigis.

Полный вариант заголовка: «An estimete of the number of inhabitants in Great Britain and Ireland / By Frederick Morton Eden, Bart».

Ma sattusin Raudiku kulla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud voorast igal sammul valvati ja jalgiti, sest suur Noukogude riik oli oma piiride puutumatuse parast alalises hirmus. Mind volus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid voorastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem kainud Raudikul kumnete aastate jooksul, elanud kaasa selle rannikukula allakaigule ja tundnud roomu, et lopuks on elu selles kodututega asustatud kulas hakanud ulesmage minema. Argu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus voib toimuda mis tahes pohjaranniku kulas. Meie maarahva kaekaik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt uhetaoline olnud.

Olime asunud reidile ning parast valulist huvastijattu armastatud ja armastava abikaasaga voisin ma 28.juunil anda kasu ankrute hiivamiseks, sest tuul oli soodus.Kogu meeskond oli roomsas tujuas ja meie uritusest ulimalt vaimustatud. Harva kull on ankru hiivamine ja purjede heiskamine lainud nii karmesti. Kui laev nuud liikuma hakkas ja labi vahutavate lainete loikas, kasutasid mehed roomutuhinas uksteist ja soovisid sudamest onne alanud reisiks.See stseen kosutas mu hinge. Meeskonna saarane meeleolu urituse puhul, kus voib oodata rohkesti vaeva ja ohtusid, aratas mus lootust, et mehed ei kaota oma head tuju ja roomsat meelt ka siis, kui tegelike raskuste ja ohtudega kokku satutakse. Hea laeva ja ikka heas tujus pusiva meeskonnaga voib peaaegu kindel olla, et reis laheb hasti. Parast seda kui me Kroonlinna kindlusele seitsme suurtukipauguga huvasti utlesime ning temalt sama arvu jumalagajatuks vastu votsime, heiskasime veelgi rohkem purjesid. Tuul puhus neile priskesti…

James Cooki tuntus pohineb kolmel umbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768–1779. Cook uuris pohiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Poluneesia saari), Pohja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta uritas avastada ka lounamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei onnestunud.Cook erineb enamikust tolleaegseist meresoitjaist oma vaidetavalt inimlikuma iseloomu parast. Ta ei olnud konkistadoor. Parismaalaste vastu kasutas ta vagivalda vaid siis, kui muud voimalust ei olnud. Vaidetavalt puudis ta opetada Poluneesia parismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et voorutada neid kannibalismist.Cookist on loodud palju legende ja tema nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole tema tehtud. Kuulsaim naide on Hawaii saared, mis on eurooplastele avastatud hoopis hispaanlaste poolt. Legendidele Cookist lisab loomulikult varvi tema traagiline surm Hawaii saartel 1779. aastal. Toenaoliselt nagi tulevane meresoitja merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki ta sunnikodu oli merest vaid kumnekonna kilomeetri kaugusel.Cookil ei olnud juhendajaid, ta oli iseoppija. Tal olid head teadmised astronoomiast, topograafiast, hudrograafiast, navigatsioonist jms. Toenaoliselt ei olnud tema teadmised vaga pohjalikud, sest teoreetilist haridust mones merevaeakadeemias vms oppeasutuses polnud ta kunagi saanud. Tema haridustee piirdus mone aastaga kulakoolis. See-eest olid ta teadmised praktikule omaselt kindlad ja hasti omandatud. Cooki toid iseloomustab erakordne tapsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni!Tavaliselt tuuakse Cooki merelemineku peapohjusena valja tema armastust mere vastu. See voib muidugi tosi olla, kuid toenaolisem on see, et tal ei jaanud teist valikut. Nimelt oli ta tosiselt tulli lainud oma tooandjaga. Cook tootas 1746. aastal Staithesi-nimelises kalurikulas poesellina. Tekkinud olukorrast ei nainud ta muud valjapaasu, kui pani end kirja laevapoisina Whitby-nimelises sadamalinnas. Seega algab Cooki meremehestaaz 17-aastasena.

Jahtlaev Lennuk purjetas umber maailma aastatel 1999-2001. See oli esimene purjekas, mis alustas ja lopetas oma umbermaailmareisi Tallinnas. Pooleteist aasta jooksul seilati umber Hoorni ja Hea Lootuse neemede, saadi torme Atlandi ja Vaiksel ookeanil, hulbiti palaval Lounamerel ja jaatunud Pohjamerel. Reisi kumnendaks aastapaevaks on ilmunud taiendatud trukk Tiit Pruuli raamatust „Eesti lipp umber palli“, kus tuuakse ara paljude meeskonnaliikmete (Kaido Kama, Mart Saarsoo, Indrek Tarand jt) meenutusi sellest raskest reisist.