Найти книгу: "Kuupaiste ja roosid"

Paevakorral on armulugu – aga kas tuleb ka kokkusaamine altari ees? Monroe perele kuulunud veinitoostuse ostmine andis Zack Hollandile voimaluse uueks alguseks. Aga ettevote tuli koos uhe otsusekindla naisega ja Zack nagi, et too ei kavatse ohje nii kergesti kaest anda. Jaye Monroe teadis, et veinitoostuse edu nimel tuleb neil teha koostood. Kuid ta ei suutnud loovutada koike, mille nimel nad olid isaga tootanud – autsaiderile. Ometi oli kulgetomme lausa sarisev, ja mis veel hullem, meeleolu loi joovastav segu kuuvalgusest ja roosilohnast! Peagi hakkas Jaye motlema, ehk saaksid nad solmida taiusliku suhte – isiklikult ja tooalaselt.

Susan Branch ja Nick Lansing on korgseltskonna satelliidid, kelle elujarg soltub joukate soprade heatahtlikkusest. Hetketuju ajel otsustavad nad abielluda ning nautida aasta soltumatut elu, mida voimaldavad pulmadeks saadud tsekid ja mesinadalate veetmiseks pakutud haarberid. Abieluleppe juurde kaib aga klausel, et teine antakse vabaks kohe, kui tekib valjavaade abielludes parem partii teha. Noorpaari onn hakkab peale esimest Como jarve aares veedetud kuud murenema, kui nad on sunnitud kolima Veneetsiasse, kus egotsentriline ja silmakirjalik seltskond paneb proovile nende enesekindluse, vaartushinnangud ja armastuse. Sotsiaalne surve on nii tugev, et viib noored abielulahutuse lavele. Onneks on ilmas tahtsamaid asju kui luksus ja lobujanu, nende teadvustamine toimub aga labi valu ja vaimse kasvamise.

OUKONNAINTRIIGID, REETMISED, MORVAD, VANDENOUD, TAPATALGUD, NOIDUS – KOIGEST SELLEST KOOSNESIDKI ROOSIDE SOJAD! George R. R. Martini maailmakuulsa fantaasiasaaga ja populaarse teleseriaali «Troonide mang» inspiratsiooniallikaks on ajalooline sundmus – Rooside sojad Inglismaal 1455–1487, kui kuningatrooni parast pidasid halastamatut voimuvoitlust elu ja surma peale Yorkide ja Lancasterite suguvosad. Kaesolev raamat annab esmakordselt eesti keeles pohjaliku ulevaate sellest erakordselt dramaatilisest ajastust, tais raevukaid lahinguid verest punaseks imbunud nommedel, lumetormis ja vihmas ning labipaistmatus udus, kus vaenlane laks segamini truu liitlasega ning isa vois sattuda vastamisi pojaga ja vend tappa venna. Sel kaootilisel ja dramaatilisel ajalooperioodil vahetus Inglismaal kuningas vagivaldse riigipoordega viiel korral, neljal korral tuli voimule uus dunastia, suurfeodaalid saabusid parlamendi istungeile relvastatud kaitsesalkade saatel ning Londonis puhkesid vaenutsevate leeride vahel tanavalahingud. Reetmised krooni nimel, alaealiste troonipretendentide morvad, turuplatside ja katedraalide ruustamine relvastatud roovlijoukude poolt, aadlike erasojad – sellised sundmused vajutasid pitseri ajastule, mille lopuks oli Inglise korgaadel end pea taielikult havitanud ning voimule tuli uus, Tudorite kuningadunastia. INGLISMAA AJALOO VERISEIM PEATUKK NUUD EESTI KEELES!
Autorist Raul Sulbi (1977) on lopetanud Hugo Treffneri Gumnaasiumi, oppinud Tartu Ulikoolis ajalugu ning tootanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta on koostanud ja toimetanud kumneid Eesti ja valismaiste autorite ulmeraamatuid, tema panusega teoseid on avaldanud kirjastused Fantaasia, Pegasus, Varrak, Kuldsulg ja TEA. Sulbi raamatuarvustusi ja kirjandusulevaateid leiab lisaks Postimehele ja Sirbile veel Eesti Paevalehest, Eesti Ekspressist, Loomingust, Mardusest, Vikerkaarest ja Estonian Literary Magazine’ist.

Vaikese Prantsuse kula Giverny taevasse touseb paike. Korges veskitornis istub vanaproua, kes jalgib ja valvab. Vaatleb kula argielu, suuri busse turistidega, kes tulevad kulastama Claude Monet’ omaaegset kodu. Isearanis jaavad talle silma kaks inimest. Naisel on vesiroosivarvides silmad, tema unistab armastusest ja pogenemisest; teine on alles uheteistaastane tutarlaps, aga juba on tema elus koige tahtsamal kohal maalimine. Koik kolm jagavad uhtsama saladust, mis on kuidagi seotud Monet’ mustiliste „Vesirooside” maaliga. Oieti on selles kulas igauks omaette moistatus ja igal hingel on oma varjukulg. Illusioonid on aga maaratud purunema …Michel Bussi (snd 1965) on politoloog ja Roueni ulikooli geograafiaprofessor. Tema labiloogiromaaniks kujunes „Leidlaps lumetormist”, mis ilmus kirjastuses Varrak 2016. aastal.

New York Timesi ja USA Today muuduima kirjaniku Sarah J. Maasi koitev ja hingemattev uus seeria sulandab romantika, seikluse ja haldjatarkuse tema seni koige unustamatumaks looks.–Kui uheksateistaastane Feyre tapab metsas hundi, ilmub uks elajalik olend kattemaksu noutama. Feyre lohistatakse ainult legendidest tuntud reeturlikule maagiamaale. Seal avastab neiu, et tema kinnivotja pole loom, vaid Tamlin – uks surmavatest surematutest haldjatest, kes kord nende maailma valitsesid.Tamlini moisas viibides muutuvad Feyre tunded mehe vastu jaisest vaenulikkusest tuliseks kireks. See poletab labi iga vale ja hoiatuse, mida talle haldjate imeilusa ohtliku maailma kohta on raagitud. Ent uks iidne nurjatu vari paisub uha ule haldjamaade ja Feyre peab leidma viisi selle peatamiseks… voi moistab ta Tamlini ja tema maailma igavesti hukatusse.

New York Timesi ja USA Today muuduima kirjaniku Sarah J. Maasi koitev ja hingemattev uus seeria sulandab romantika, seikluse ja haldjatarkuse tema seni koige unustamatumaks looks.–FEYRE ON SUREMATU.Olles paastnud armastatud Tamlini nurjatu Haldjakuninganna kaest, laheb ta tagasi Kevadkotta, nuud juba suurhaldja vaega. Ent Feyre ei suuda unustada hirmsaid tegusid, mida pani toime Tamlini rahva paastmiseks – ega kokkulepet, mille solmis Rhysandiga, kardetud Ookoja vurstiga.Kui Feyret tommatakse uha sugavamale Rhysandi tumedasse poliitika ja kire vorku, kerkib pea kohale soda. Ja kurjus, mis on marksa suurem kui iga kuninganna, ahvardab havitada koike, mille nimel Feyre on voidelnud. Ta peab astuma vastamisi oma minevikuga, leppima oma annetega ja otsustama oma saatuse. TA PEAB LOOVUTAMA OMA SUDAME, ET RAVIDA POOLEKS REBITUD MAAILMA.