Найти книгу: "Naine aknal"

Anna Fox elab tubast elu, ta vaatab palju vanu filme, tellib interneti kaudu poest toitu ja veini ning vaatleb igavusest labi fotoaparaadi objektiivi naabrite elu. Tal on agorafoobia ja reeglina ta valjas ei kai. Uhel paeval jaab ta teiste elu piilumisega vahele ning tutvub vastasmajas elava naisega. Pisut hiljem naeb ta aga midagi sellist, millest kaivitub tempokas ja mitmete ootamatute pooretega lugu, mis vaid alguses sarnaneb Hitchcocki “Tagaaknaga”.“Naine aknal” on uks 2018. aasta oodatumaid raamatuid – selle tolkeoigused muudi juba enne ilmumist maailmarekordiliselt 38 keelde ning Fox valmistab ette filmi.„Naine aknal” on uks neist harvadest raamatutest, mida toesti ei saa kaest panna. Stiil on sujuv ja tahelepanuvaarne. See, kuidas Finn oma taiesti originaalse loo film noir? kulisside taustal valja mangib, on nii nauditav kui ka kohedusttekitav.? Stephen KingHammastav. Ponev. Armas ja imeparane. Voiksin siia poimida veel ulivordeid, aga ilmselt joudis mote juba kohale. Finn on loonud uue aastatuhande noir, tulvil hupnotiseerivaid tegelaskujusid, rabavaid poordeid ja kaunist stiili, ning minategelasega meeldiks mulle jagada pudelit Pinot’d. Voib-olla teistki – mul on talle palju kusimusi.? Gillian Flynn, poneviku “Kadunud” autor.

Hea sober! Eestlane on juba aegade hamaruses poletanud alet ja niimoodi oma kumne kuune ning ihurammuga polismetsi raadanud, et sealt siis raske ning tapva tooga oma perele pollumaad saada. Nii monigi kord on teda selle rohke talupojahigiga niisutatud maa pealt valismaiste sundijate poolt jalle kaugemale metsa aetud, kus ta on pidanud ellu jaamiseks koike uuesti otsast alustama. Eesti talumeest on nendelt oma esivanemate higi ja verega kattevoideldud polistelt maadelt kuuditatud Siberisse, on aetud kolhoosidesse ja igasuguste erastamiste ning arastamiste tulemusena jalle sunnitud alustama praktiliselt nullist. Teda on kagistatud ule jou kaivate maksude ja pollumehele kahjulike seadustega, kuid ta on ikka ja jalle tousnud ning koigi ja koige kiuste, kaed mullas ning tagumik paljas, eestlase jonnakusega edasi ruganud. Kaua ta veel niimoodi suudab rugada ja eestlase poliseid traditsioone jatkata, teab ehk vaid Jumal taevas… Olgu kaesolev ullitis tagasihoidlikuks katseks teadvustada kaasaegse talumehe elu ja probleeme laiemale uldsusele. Head lugemist! Autor. Mai, 1999.

Pohjamaiselt karge Shetlandi saarestiku varasuves levib porutav uudis: Lerwicki lugupeetud arimehe ning kalapaatide omaniku Peter Fae tutar Margaret peab plaani abielluda erakordselt nagusa, kuid kergemeelse kaluri Jan Vedderiga. Noormeest on harjutud nagema rohkem kortsis ja tantsuplatsil kui kirikus, ta on mees, kellega tasub pigem flirtida kui abielluda. Noorte enesekesksus ja tarmukus hakkavad peagi nende onne varjutama. Vaikest rolli ei mangi siin ka valja maksmata jaanud kaasavara, eelarvamused ning halb onn. Juba hapraks muutunud abielusidemed pannakse loplikult proovile, kui kortsikakluses pussitada saanud Jan uhel ohtul rannakaljudelt kaob. Teos on sissevaade kahe teineteist armastava inimese kasvamisse: nende katsumustesse, kiindumusse, eneseuletusse ja usku – ellu enesesse.

Praegu on parim aeg, et olla naine: meil on haaleoigus ja meil on Pillid ja meid pole juba 1727. aastast noidadena poletatud. Moned hairivad kusimused on siiski jaanud… Miks ma pean ennast vahatama? Kas mul tuleks kasutada Botoxit? Kas mehed vihkavad mind salaja? Kuidas kutsuda oma vagiinat? Miks rinnahoidja haiget teeb? Ja miks koik muudkui kusivad, millal ma juba lapse saan? Raamatus “Kuidas olla naine” vastab Briti aasta kolumnist Caitlin Moran koigile neile ja ka paljudele teistele naiseks olemist puudutavatele kusimustele, toetudes omaenda kogemustele lapsepolves, teismeeas ja noore naisena.

Luuletused

Kolm polvkonda, kelle elu pidepunktiks on suursugune maamois keset imekaunist parki. Vana paviljon, mille vaikivad seinad uht saladust hoiavad, on osa nende ajaloost ja parandist. Ent kui elu votab ootamatu poorde, peab tode ometi paevavalgele tulema… Antoinette’i maailm on kokku varisenud. Tema abikaasa – mees, keda ta on armastanud niikaua, kui ta maletab – on traagiliselt hukkunud. Mees, kes teda toetas ja armastas; mees, kellele ta elas oma parimad aastad; mees, keda ta tundis paremini kui iseennast. Voi vahemalt nii ta arvas… Matustel vanas tuttavas kulakirkus kohtab ta naist, keda ta pole kunagi varem nainud. Paevast, mil ta pidi jaadavalt sulgema mineviku ukse, saab poordepunkt ja miski ei jaa enam endiseks. Santa Montefiore sundis 1970. aastal Inglismaal ja kasvas ules Hampshire’i maakonnas. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega. Nad elavad Londonis koos oma kahe lapse, Lily ja Sashaga.