Найти книгу: "Naine meie vahel"

Hiljuti oma joukast abikaasast lahutanud kolmekumne kaheksa aastane Vanessa lamab voodis oma tadi korteris. Tal ei ole lapsi, raha ega toelisi sopru. Kogu tema elu on keerelnud karismaatilise ja kirgliku Richardi umber. Kui Vanessa kuuleb, et Richard on kihlatud naisega, kellega mees teda on petnud, variseb Vanessa elu kildudeks. Moni nadal enne Nellie ja Richardi pulmi on pisimgi detail juba paigas. Pealtnaha on Nellie nagu paljud teisedki noored naised Manhattanil, kuid tegelikult ei ole ta nii muretu, kui esmapilgul paistab. Kui Nellie moistab, et Richardi endine abikaasa ei pruugi mehel minna lasta, hakkab talle aina enam tunduma, et keegi jalgib teda. Seda raamatut lugedes eeldate te nii mondagi.See on armukadedast naisest, keda painab kinnismote rivaalist. See on nooremast naisest, kes on otsustanud abielluda mehega, keda ta armastab. Esimene naine paistab kui taielik katastroof, noorem naine on taiuslik. Te eeldate, et teate motiive, taustalugu, suhete anatoomiat. Te eksite. „Riuklikult kaval kassi-hiire mang.“ ? New York Times Book Review

Juri Vilms oli 1917.a. populaarseim kuju. Suureparane koneleja ja vasimatu ajakirjanik selle sona paremas mottes; tais noorustuld ja hoogu, kuid kullalt tasakaalukas; kui inimene – eluroomus ja armastusvaarne, pikakasvuline ja imposantne – niisugune pusib ta malestustes ja on lainud ajalukku. Raamatusse on kogutud selle populaarse kuju trukivalgust nainud protestikirjad, seaduste seletamised ja muud artiklid.

Hea sober! Eestlane on juba aegade hamaruses poletanud alet ja niimoodi oma kumne kuune ning ihurammuga polismetsi raadanud, et sealt siis raske ning tapva tooga oma perele pollumaad saada. Nii monigi kord on teda selle rohke talupojahigiga niisutatud maa pealt valismaiste sundijate poolt jalle kaugemale metsa aetud, kus ta on pidanud ellu jaamiseks koike uuesti otsast alustama. Eesti talumeest on nendelt oma esivanemate higi ja verega kattevoideldud polistelt maadelt kuuditatud Siberisse, on aetud kolhoosidesse ja igasuguste erastamiste ning arastamiste tulemusena jalle sunnitud alustama praktiliselt nullist. Teda on kagistatud ule jou kaivate maksude ja pollumehele kahjulike seadustega, kuid ta on ikka ja jalle tousnud ning koigi ja koige kiuste, kaed mullas ning tagumik paljas, eestlase jonnakusega edasi ruganud. Kaua ta veel niimoodi suudab rugada ja eestlase poliseid traditsioone jatkata, teab ehk vaid Jumal taevas… Olgu kaesolev ullitis tagasihoidlikuks katseks teadvustada kaasaegse talumehe elu ja probleeme laiemale uldsusele. Head lugemist! Autor. Mai, 1999.

Pohjamaiselt karge Shetlandi saarestiku varasuves levib porutav uudis: Lerwicki lugupeetud arimehe ning kalapaatide omaniku Peter Fae tutar Margaret peab plaani abielluda erakordselt nagusa, kuid kergemeelse kaluri Jan Vedderiga. Noormeest on harjutud nagema rohkem kortsis ja tantsuplatsil kui kirikus, ta on mees, kellega tasub pigem flirtida kui abielluda. Noorte enesekesksus ja tarmukus hakkavad peagi nende onne varjutama. Vaikest rolli ei mangi siin ka valja maksmata jaanud kaasavara, eelarvamused ning halb onn. Juba hapraks muutunud abielusidemed pannakse loplikult proovile, kui kortsikakluses pussitada saanud Jan uhel ohtul rannakaljudelt kaob. Teos on sissevaade kahe teineteist armastava inimese kasvamisse: nende katsumustesse, kiindumusse, eneseuletusse ja usku – ellu enesesse.

Parast mehe ootamatut surma jai Jenny tillukese tutrega kahekesi. Siirdudes uuele toole, hoolitsema haige lapse eest, unistas ta vaid rahulikust elust. Ta soovis end tunda valjaspool hadaohtu. Kohtumine rantso peremehe, maskuliinselt nagusa Ty Mackeliga, loi aga segi koik Jenny plaanid.

Siberi avarustes asuva Jakuutia olemasolu teadvustasin endale pioneerilaagri raamatukogust laenutatud Lennart Meri kohnukesest raamatust „Laevapoisid rohelises ookeanis”. Sellest hetkest olen alateadlikult soovinud sinna soita – ja soitnudki. Algul teadlase ja Siberi-uurijana, uha rohkem aga inimese- ja Siberi-armastajana.Tavakujutluses tahendab Siber lund, pohjapotru, otsatut tuhjust ja karmi pakast. Tegelikult on Siber ka Venemaa olulisim toostuspiirkond suurte linnade ning huugavate tehastega. Siin raamatus tulebki rohkem juttu minu elust Jakuutia linnades, peamiselt Jakutskis. Votan lugeja kaasa pohjapolaarjoonetagustesse ooklubidesse ning raagin, kuidas seal muusikat tehakse ja kuidas ma sinna DJ-ks sattusin. Siberi klubidest ja noorte elust teatakse vahe, kuigi enamik inimesi elab seal just linnades ja need on vaga huvitavad. Eks lugege ise!Aimar Ventsel