Найти книгу: "Seitsme aja raja taga"

Illustreerinud Marje Eelma Toimetanud Mari Karlson Kujundanud Marje Eelma 400 lk Kirjastus Tanapaev
See on raamat hetkedest. Sama ehedalt, valusalt, lobusalt, nagu need elus ette tulevad, on Kadri-Ann Sumera, Eesti uks mitmekulgsemaid pianiste, need kirja pannud. Konkursid. Matkad. Inimesed. Unenaod. Isa Lepo Sumera. Voorad linnad. Kodused paigad. Sonadega joonistatud pildid. Voi tuleks oelda: sonadega kirjutatud muusika.
Kadri-Ann Sumera (1977) on uhtviisi tegev nii solisti kui kammermuusikuna, tema repertuaar holmab teoseid barokist tanapaeva uusima muusikani. Lisaks kontserttegevusele ja opetamisele on Kadri-Ann tootanud ka Klassikaraadios, teinud kaastood muusikaajakirjanduses ja tegelnud kontserdikorraldusega. Oma vabadel hetkedel armastab ta minna loodusse, sageli jalgrattaga metsa voi sustaga merele.

Vaimukas ja hea huumoriga kirja pandud reisikiri naitab lugejale, et Hiina muur, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias erinevad siiski pisut turismibrosuurides kirjeldatust. Ja teekond nendeni voib olla tunduvalt varvikam kui ime ise.

Parimad kodud asuvad alati vee aares, on Kongslundi lastekodu hoolitsev perenaine Magna Ladegaard oma hoolealustele ikka ja jalle oelnud. Ent selles majas, kus nemad elavad, ei ole sugugi koik nii pilvitu, kui esmapilgul naib. 2001. aasta 11. septembri varahommikul leitakse Kopenhaageni lahistel uhelt rannaribalt tundmatu naise surnukeha. Naise vahetus laheduses on viis kummalist asja, mis naikse temaga kuidagi seotud olevat – raamat, parnaoks, koiejupp, murtud kaelaga lind ja foto Kongslundi lastekodust. Laheb veel moni tund, New Yorgi kaksiktornid kukuvad kokku ja maailm muutub koikide silme all, nii et esialgu vaga tosiseks peetud juhtumi uurimine ununeb sootuks. Palju aastaid hiljem saavad kuus Kongslundi lastekodu kunagist kasvandikku ja hiljem eri peredesse lapsendatud inimest kummalised anonuumkirjad, kus vihjatakse, et Taani esinduslastekodu abil voisid mojuvoimsad isikud valgust kartvaid saladusi varjata. Magna Ladegaardi lapsendatud tutar Marie Ladegaard otsustab valja uurida, millega aastaid tagasi tegelikult lastekodus tegeldi. Ent voib-olla olnuks parem tagajargi silmas pidades tode siiski oma aega jatta… Skandinaavia krimikirjanike uhing tunnustas Taani kirjaniku Erik Valeuri romaani "Seitsmes laps" 2012. aastal parima Pohjamaade krimiromaani auhinnaga.

„Jaa ja tule laulus” kirjeldatud sundmusteni on jaanud peaaegu sada aastat. Raudtroon on Targaryenite valduses ja moned vanemad inimesed maletavad veel viimast elusat lohet. Mooda Seitset Kuningriiki randavad kaks tolle aja kohta mitte paris tavalist kangelast. Dunk on Kuningalinna koige vaesemast linnajaost parit orb, kelle uks vana vosaruutel kunagi endale kannupoisiks vottis. Nuud on ta ise vosaruutel Duncan Pikk, sest paritolu voi kodukohta, mille jargi endale nimi votta, tal ju pole. Pikkust, joudu ja vaprust tal aga jatkub – nagu ka nooruslikku naiivsust. Dunki kaaslaseks on vaga noor kannupoiss, kes eelistab juuksed maha ajada ja kelle nime ei tohi keegi teada saada, nii huutaksegi teda lihtsalt Munaks.Aastate kaugusel kolmest siinsete kaante vahel olevast jutust ootab Dunki ja Muna ees suur tulevik, esialgu leiab selle kohta vihjeid „Jaa ja tule laulust”, aga autor on lubanud nende eluteest veel kirjutada, koostades nii oma suurteose ametliku eelloo.Kahtlemata annavad raamatule palju juurde Gary Gianni illustratsioonid.

Jouluaja roomud ja romantika New EnglandisClare Morgan on valmis uueks alguseks, kui ta kolib koos vaikese poja Oweniga Massachusettsi vaiksesse Knights Bridge’i linna. Kuus aastat tagasi leseks jaanud Clare asub toole linna raamatukogu juhatajana. Ta on tanulik sooja vastuvotu eest, mida tema ja Owen saavad, ning tunneb toelist roomu, valmistades raamatukogu ette iga-aastasteks puhadeks.