Найти книгу: "Teaduse ajalugu"

Tunnustatud teaduse populariseerija John Gribbini „Teaduse ajalugu” on toeliselt haarav raamat meestest ja naistest, kes muutsid seda, kuidas me maailma moistame, aga ka keerulistest aegadest, mil nad elasid ja tootasid. Alates Galileist, kelle ideede parast inkvisitsioon tema ule kohut moistis, kuni Newtonini, kes oma konkurendid ajalooraamatutest valja kirjutas, alates Marie Curiest, kes ei tohtinud meestudengitega samas ruumis tootada, sest vois neile erutavalt mojuda, kuni Louis Agassizeni, kes sundis oma kolleege ules makke ronima, et veenda neid jaaaegade toimumises. See on raamat pioneeridest, visionaaridest, kiiksuga tuupidest ja hulludest – teaduse ajalugu, nagu seda kunagi varem kirjutatud ei ole.
John Gribbin on uks parimaid kaasaegse populaarteadusliku kirjanduse autoreid. Ta on kirjutanud mitu menukit, nagu „Schrodingeri kass”, „Tahetolm”, „Teadus: ajalugu ja multiversumi otsingud”. Gribbin on Cambridge’i ulikooli lopetanud astrofuusik ja annab astronoomia ja teaduse ajaloo loenguid igal pool maailmas.
„Ladus tekst, mis laseb moista keerulist teekonda meid umbritsevast maailmast arusaamisel.” – Erkki Bahovski, ajakirja Diplomaatia peatoimetaja
Haarav lugu sellest, kuidas tekkis teadus ? moodsa maailma uks olulisemaid nahtusi. Loetagu! –Veiko Palge, Tartu Ulikooli oppejoud, PhD
Gribbini raamat annab hea, kokkuvotliku ja ladusalt loetava ulevaate laanemaailma teadusliku motte ajaloost kuni 20. sajandi lopuni valja. Ponev lugemine igale teadushuvilisele. – Vahur Lokk, teaduskirjanduse tolkija
„Paeluv ja meeltlahutav… Imeliselt ja arusaadavalt kirjutatud” – Independent on Sunday
„Oivaline… sunnib kasutama kliseed, mida ma ei ole pidanud ammu kasutama: tour de force.” – Spectator
„Imeline ajalugu… meeletult nauditav.” – Daily Telegraph
„Suureparane raamat… kummutab hulga muute ja avab paljude tuntud lugude tegeliku tausta (naiteks ei visanud Galilei kunagi viltusest Pisa tornist raskusi alla).” – Economist
„Me elame tegelaste tousudele ja moonadele kaasa, nagu tunneksime neid isiklikult… Eneselegi ootamatult ma lausa neelasin lehekulgi.” – Sunday Telegraph

Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees ules kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud uldse midagi, voi siis hoopis vastupidi – et koik vidinad, mida tema iga paev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.Siit raamatust saame aga teada, et monigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jousaal, vesiklosett, popkorn), samas kui moni teine maailma vallutanud asi on alles upris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, laanelikud benji-hupped, tosielu-show’d jne.). Ullatusi siin raamatus igatahes jatkub.

Eestikeelne erapooletu ajalookasitluse ja ladusa valjenduslaadiga opik on kohandatud 2004. aastal ilmunud L. Vahtre opikust „Eesti ajalugu gumnaasiumile”. Kasitletakse Eesti ajalugu muinasajast kuni tanapaevani. Materjali aitavad paremini omandada lehekulgede aartele valja toodud vahemtuntud sonade ja valjendite venekeelsed tolked. Iga peatuki lopus on kordamiskusimused, raamatu lopus aga sundmuste kronoloogia ja valimik sonaseletusi. Opikus on rohkelt illustratsioone ja kaarte. Raamatu autor on kirjutanud lisapeatuki teistest rahvastest,kes on elanud ja tegetsuned Eestis juba keskajast peale. Lahemalt vaadeldakse venelaste, sakslaste, juutide ja rootslaste elu-olu ning nende rahvaste hulgast kerkinud kultuuri- ja teaduseinimesi, kes said tuntuks Eestis ja valjaspool Eestit ning andsid oma panuse Eesti riigi arenguks. See on ka vaga hea materjal neile, kes valmistuvad Eesti kodakondsust taotlema.

Venemaa uhe viimase soltumatu meediakanali Dozd peatoimetaja Mihhail Zogari raamat on haarav kirjeldus Kremli siseringist, sinna kuuluvatest isikutest ja nende voimumangudest. See oli mullu koige muudum ja koneldum aimeraamat Venemaal ning on praegu tolkimisel paljudesse keeltesse.

"SPQR“ on Rooma ajaloo uus kasitlus uhelt maailma valjapaistvaimalt antiigiuurijalt. Mary Beard ei uuri mitte ainult seda, kuidas Rooma kasvas Kesk-Itaalia tahtsusetust kulakesest suurriigiks, mille valduses oli territoorium Hispaaniast Suuriani, vaid ka kuidas roomlased moistsid iseennast ja oma saavutusi ning miks nad on veel tanapaevalgi olulised. See raamat on antiikse Rooma ullatusrohke, konekas ja usaldusvaarne ajalugu.Raamat holmab tuhandeaastast perioodi, tutvustab kuulsaid ja ununenud roomlasi, heidab uut valgust Rooma kultuuri pohilistele seikadele orjapidamisest akveduktideni, ning uurib demokraatiat, rannet, usuvaidlusi, uhiskondlikku liikuvust ja ekspluateerimist impeeriumi laiemas kontekstis. Mary Beardi nutikalt kirjutatud tahelepanuvaarne ja kriitiline analuus ei vaatle uksnes seda, kuidas me antiikaja Roomat seni oleme kasitlenud, vaid valgustab ka pohjalikult, mida uut oleme arheoloogia vahendusel impeeriumi kohta oppinud.Rooma impeeriumi, vallutuste, julmuse ja liialduste ajalugu mangib meie igapaevaelus rolli veel tanapaevalgi, sest vaitlused kodakondsuse, terrorismi ja uksikisiku oiguste ule ei ole kuhugi kadunud. SPQR on roomlaste endi luhend oma riigi kohta: Senatus populusque Romanus, „Rooma senat ja rahvas“, ning selles suurejoonelises raamatus muutuvad senat ja rahvas elavaks.

Tehnilise vea tottu on autorite nimed andmete all hetkel valesti. Palume vabandust ja tegeleme vea parandamisega. Oige autorite loetelu: Sirje Virkus, Aira Lepik, Elviine Uverskaja, Tiiu Reimo, Silvi Metsar, Raivo Ruusalepp, Aile Moldre ja Merle LauritsToimetanud Sirje Virkus, Tiiu Reimo ja Aira LepikEsimene eestikeelne infoteaduse korgkooliopik on valminud eesmargiga kasitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste moistmiseks. Opik loob uldise arusaama infoteadusest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi suvendada viiteallikate ja lisamaterjalide labitootamise kaigus, esitatud moisted aitavad kaasa eestikeelse erialase terminoloogia uhtlustumisele.„Infoteadused teoorias ja praktikas“ koosneb kolmest osast. Raamatu esimene osa avab sellised pohimoisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja valjendatud teadmus, infokaitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopadevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infouhiskond, teadmistepohine uhiskond, infopoliitika ja infostrateegia.Teise osa viis peatukki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokaitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopadevuse teooriaid, mudeleid ja kasitlusi, teadmusjuhtimise kasitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ja tutvustavad moningaid tanapaeval aktuaalseid uurimissuundi.Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analuusitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Opiku viimane peatukk on puhendatud infoteaduse koolitusele ning erialaste rahvusvaheliste uhenduste tegevuse tutvustamisele.„Infoteadused teoorias ja praktikas“ on moeldud nii infoteaduse ning info- ja teadmusjuhtimise eriala uliopilastele kui ka infospetsialistidele, raamatukogutootajatele, infotehnoloogidele ja koigile teistele, kes on huvitatud infoteaduse arengust, teooriast ja praktikast.