Найти книгу: "Spioon, kes paases kulma kaest"

„Spioon, kes paases kulma kaest” on inglise ponevuskirjaniku John le Carre (snd 1931) kolmas romaan, millest sai parast ilmumist kohe bestseller. Sageli parimaks spiooniromaaniks nimetatud loo tegevus leiab aset kulma soja aegsel Ida-Saksamaal. Romaan jalgib Suurbritannia salaluure ja Saksa DV Abteilungi vahelist julma, kuid haaravat kassi-hiire mangu ajal, mil Euroopat lahutas raudne eesriie ja Berliini muur.

Gallagheri Akadeemia vaidab end olevat tutarlastekooli geeniustele. Tegelikkuses tahendab selles koolis kehaline kasvatus suvenemist voitluskunstide peenematesse saladustesse, reaalained annavad ulevaate moodsamatest keemiasoja trendidest ja kodutoode hulka kuulub salakoodide murdmine.Ehkki opilane Cameron Morgan oskab neljateistkummet keelt ja suudakstappa mehe oma paljaste katega seitsmel fantaasiarikkal moel, pole tal aimugi, mida ette votta siis, kui ta kohtab tavalist poissi, kes peab teda tavaliseks tudrukuks.New York Timesi bestsellerPABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

1896. a. ilmus Eduard Vilde romaan «Kulmale maale», mis eesti kirjanduses senitundmatul kombel kasitles kulaelu. Esmakordselt paljastati selles teoses kapitalismi uhiskondlikke vastuolusid ja naidati, et inimese saatust kujundavad sotsiaalsed olud ning vahekorrad. Romaani peategelaseks on noor pops Valjaotsa Jaan, kes haiguse tottu satub valjapaasmatult raskesse seisukorda oma ema ning odede-vendade toitmisel. Moraalse loogi annab Jaanile Virgu peremees, kes koos urjadnikuga tuleb Valjaotsa saunast varastatud kraami otsima, sest vaesed on peremehe silmis ka vargad ning viimased sulid. Jaan voib uhkelt ja valjakutsuvalt neile otsa vaadata, sest tema on kull vaene, aga aarmiselt aus. «Kulmale maale» on Vilde uks onnestunumaid ning taiuslikumaid teoseid. Siin on kujundirikkaid kirjeldusi, on psuhholoogiliselt pohjendatud ja usutavad karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt. Seetottu on «Kulmale maale» saanud vaga populaarseks.

Solita uskus, et vihkab oma eestkostjat Calverleigh’ hertsogit, sest too jattis oma kohused pikaks ajaks unarusse. Parast seda, kui ta leidis end ootamatult lossipeo kulalisena, tema arvamus aga muutus. Valiselt igav hertsog oli tegelikult salateenistuse agent ja puudis avastada viisi, kuidas joudis India kontorist Pohja-Laane rindele saadetud sojavaeinfo massajate katte. Esiotsa kahtles hertsog Solita hoiatuses, et tema armuke, imekaunis vurstinna Zenka ja tema oletatav vend vurst Ivan on venelaste spioonid, kes uritavad temalt habistamise ahvardusel raha valja pressida. Solita riskis eluga, et paasta hertsog hupnotiseerimisest, ja sai teada, et mone saladuse ilmsiks tulek voib olla kuulist surmavam. Surmaohus viibides kogesid hertsog ja Solita onnejoovastust, mis trotsis neid lahutada puudvat maailma.

Jutukogu, milles Jack London kirjeldab nii parismaalaste kui uustulnukate elu Ameerika pohjaosas, mis on tais traagikat, ootamatuid voite ja kaotusi, teravmeelsust ja ponevust. Kogumik sisaldab lugusid «Pohjala metsades», «Elu seadus», «Saladuste isand», «Paikesemaalased», «Uksildase pealiku haigus», «Kiis, Kiisi poeg», «Ligouni surm», «Li Wan, see valgetverd» ja «Vanameeste vandenou». Kogumikus kohtume teiste hulgas Kiisi poja Kiisiga ja saame osa indiaanlaste naisevotukommetest, kuigi lugu votab oudustaratava poorde. Loos «Uksildase pealiku haigus» saadetakse pealiku poeg oma haiguse tottu surma, kuid ootamatult avaneb tal voimalus nii oma vaenlastele katte tasuda kui hoimus voimule tousta. «Vanameeste vandenous» pole ruhm elatanud indiaanlasi rahul valgete meeste sissetungiga ning nad otsustavad ise omamoodi voitlusse asuda. Tolkinud Eva Luts ja Jaana Talja.Kaanepilt Aleksander Rostov

Jossif Stalinist jutustava romaani „Koba apokalupsis. Spiooni malestused“ aluseks on kirjanikule saadetud anonuumne paevikulaadne kasikiri, kus Koba ehk Jossif Stalini elulugu esitatakse uhe tema lahima kaasvoitleja suu labi. Too kaaslane on olnud Stalini korval alates Stalini lapsepolvest kuni suure juhi viimaste elupaevadeni. Kolmest osast ? „Jossif Stalin. Malestused minu sobrast Kobast“, „Jumalate hukkumine“ ja „Viimane moistatus“ – koosnev teos elustab meie malus Noukogude Liidu nimelise riigi, aitab moista tolle reziimi olemust ning avab selle koige salaparasema ja kohutavama tegelase Jossif Stalini kuju. Ajaloolase haridusega Edvard Radzinski (snd 1936) on tuntud vene naitekirjanik, stsenarist ja biograaf. Mitmed tema kirjutatud Venemaa ja Noukogude Liidu poliitiliste murrangute keskmes asunud juhtfiguuride biograafiad on Eesti lugejale hasti teada. Kirjastuses Varrak on Margus Leemetsa tolkes ilmunud tema raamatud „Stalin“ (e.k 2000), „Nikolai II: Venemaa viimane tsaar“ (e.k 2001), „Rasputin: elu ja surm“ (e.k 2002), „Napoleon: elu parast surma“ (e.k 2003) ja „Aleksander II: Venemaa lootuse ja terrori vahel“ (e.k 2005). Radzinski biograafiad paistavad silma emotsionaalsuse ja poeetilisusega ning julgusega kasitleda ajalugu eelkoige haaravate ja vapustavate lugude varasalvena, mis annab voimaluse esitada tegelikkuse ilmestamiseks ka ponevaid ja kujutlusvoimet toitvaid hupoteese.