Найти книгу: "Paike on ju samuti taht"

Lugu uhest tudrukust, uhest poisist ja universumist. Natasha: Ma olen tudruk, kes usub teadusesse ja faktidesse. Mitte saatusesse. Mitte juhusesse. Voi unistustesse, mis ei taitu eales. Paris kindlasti ei ole ma sedasorti tudruk, kes kohtab rahvarohkel New Yorgi tanaval kena poissi ja armub temasse esimesest silmapilgust. Eriti kui mu perekond 12 tunni parast maalt valja saadetakse. Ei oleks minulik temasse armuda. Daniel: Ma olen alati olnud hea poeg, hea opilane, vastanud oma vanemate korgetele ootustele. Mitte mingi luuletaja. Ega unistaja. Aga teda nahes laheb mul see koik meelest. Natasha tekitab minus miskiparast tunde, et saatusel on midagi marksa enamat tallel – meie molema jaoks. Universum: Iga hetk meie elus on juhatanud meid just selle hetkeni. Meid ootab miljon erinevat tulevikku. Milline neist taitub? Nagu labi prisma kumav paikesevalgus on „Paike on ju samuti taht” ainulaadne armastuslugu, mida jutustatakse labi mitme sarava tegelaskuju. See kaleidoskoopiline romaan kokkusattumustest ja saatuse kontseptsioonist, juhuslikest kohtumistest ja pealtnaha tahtsusetutest hetkedest, mis ometi maaravad omal moel meie tuleviku, liigub liueldes ja vareledes imelise lopplahenduse poole, mis meid udini labi raputab. Nicola Yoon on New York Timesi edetabeli esikoharaamatu „Sina minu korval ja maailm meie vahel” autor. Ta sundis Jamaical ja kasvas ules Brooklynis ning elab praegu Los Angeleses. Ta on lootusetu romantik, kes usub kindlalt, et armumine esimesest silmapilgust on voimalik ja et see armastus voib kesta igavesti. „Paike on ju samuti taht” oli National Book Awardi finalist ja palvis Ameerika Raamatukogude Uhingu 2018. aasta Michael L. Printzi parima noorteromaani aumedali. Liigutav ja pinev. – Publishers Weekly Tundekullane ja kaasahaarav, tulvil lootust, sudamevalu, saatust… ja kogu universumitaie inimsudamete uhiseid tukseid. – Booklist Meeltulendav, lootust tais romaan, mille keskmes on identiteet, perekond, teadusearmastus ja armastuseteadus, must ollus ja koige omavaheline seotus. See on raamat markamisest ja margatud olemisest ja armastuse voimalikkusest. – Shelf Awareness See markimisvaarne uurimust elust ja armastusest, mis sobib uhel ajal nii kuunikutele kui ka romantikutele, seob karmi reaalsuse lootuse orna iluga viisil, mis on sugavalt liigutav ja samas rahuldust pakkuv. – Kirkus Armastuslugu, mis on nutikas, ilma et oleks kuuniline; sudantsoojendav, ilma et oleks liialt imal… –The Bulletin · National Book Award noorteraamatu auhinna finalist 2017 · Michael L Printzi aumedal 2018 · Walter Dean Myersi noorteraamatu kirjandusauhind · Coretta Scott King kirjandusauhind · New York Timesi Notable Book of the Year 2016 · Amazon Top 20 Best Books of the Year 2016 · Amazon Best Book of the Year Young Adult 2016 · Entertainment Weekly, Top 10 Best Books of 2016 · Kirkus Reviews Best Books of 2016 · Horn Fanfare Best Books of 2016 · Publisher's Weekly Best Books of 2016 · New York Public Library’s Best 50 Books for Teens 2016

Raamat armastusest ja kattemaksust, vangla ja vabaduse, kahe erineva maailmakasitluse traagilisest kokkuporkest, ausalt ilma ilustamata. Taotluseks on avada neid pohjusi ja juuri, millest saavad alguse johkrus ning vagivald. […]„Oli sul seal vaga raske, Kullo?”Timukas ei vastanud niipea. Ei tostnud pilkugi, soi mitu tottamatut suutait. Viimaks pani kahvli korvale ja utles:„Raske? Moni mees neelas kolmetolliseid naelu, et laatsaretti vedelema saada. Mina ei neelanud. Aga kui hasti luhidalt ja tapselt vastata, siis sinu armast Kullot ei ole enam. Moistad? Lihtsalt ei ole ja koik. Nuud olen ma Timukas. Mis sa vaatad? See on huudnimi. Kui ma poleks Timukas, kullap oleksin siis Koordsilm, Konnanagu, Filosoof voi ukskoik kes. Ainult mitte Kullo. Nii on lood.”Timuka haal oli muutunud kalgiks. Ta toetus kuunarnukkidega raskelt lauale. Ja tema tinane vaade rohus ema, kes puudis endas tagajarjetult maha suruda vooristust ja hirmu. Kuidas vois ema kull endale tunnistada, et voorastab ja kardab seda meest seal teisel pool lauda? Oma lihast poega?[…]

Autori esikromaan jutustab poneva ja dramaatilise loo ennast muust galaktikast isoleerinud Nozila nimelise planeedi naasmisest suurde maailmade foderatsiooni. Seda puuab takistada omakasupuudlik kaubandusliit, mispeale peab foderatsiooni salaluure asuma voitlusse kaupmeeste loodud tehisinimestega. Jargnevad peadpooritama panevas tempos arenevad seiklused – pogenemised tagaajajate eest, rohke marul, ahvardab puhkeda kosmosesoda Nozila parast. Autor kujutab sundmusi keerukate luuremaailma mangude foonil.

Kogumiku tolkerubriigi avab tanapaeva ulme superstaari Orson Scott Cardi luhiromaan «Kingituste soda» (2007), mille tegevus toimub «Enderi mangu» ja «Enderi varjuga» samal ajal Lahingukoolis. Lugejal seisab ees taaskohtumine mitme tuttava tegelasega nagu Lahingukooli ulem kolonel Graff, Bean voi Ender Wiggin ise.Lisaks Cardi mahukale luhiromaanile leiab uuest Taheajast kumme jutuvoistluse paremikku kuuluvat lugu. Tuntud autoritest on mutoloogilis-religioosse fantaasialooga esindatud Meelis Friedenthal, lisaks veel peamiselt luuletajana tuntud Krafinna ja eelmisel jutuvoistlusel 2. auhinna voitnud Kadri Pettai. Ulejaanud juttude spekter ulatub kosmilistest madinalugudest militaarse fantasy ja keskaegse ouduseni.Raul Sulbi ulevaateartikkel tutvustab seekord nn. kadunud maailmade (lost world, lost race) teemat ulmekirjanduse ajaloos ja selle kirjandusliigi tuntumaid viljelejaid H. Rider Haggardit, Edgar Rice Burroughsit ja A. Merrittit. Artiklit ja alazanrit illustreerima on valitud kaesoleva Taheaja numbrisse oudusklassik Henry S. Whiteheadi jutustus «Paani rahvas».

Juuti poolsaarelt parit kimbrite muistse hoimu raevukat poega tabab jumalate ebasoosing. Ballimar Kimbrung, iidse suguvosa viimane parija, jaab saksilaste pealiku Wulfgar Wulfingi ruusteretkega ilma omastest ja vaarilisest aust, sattudes orjasarasse. Varjatud, ent seda vihasem kattemaksuiha kihutab noort ulikut nii nou kui veretooga astuma samme murdmaks vaenajate vagevust.„Hundipaikese aeg. Metsiku jahi algus” on Tamur Kusnetsi esimene raamat. Huvi Suure Rahvasterandamise vastu on kihutanud teda panema kirja lugu, milles poimuvad salanou, vagivald ja truudus suguvosa heale nimele. Tamur, kes ise veretutes, ent seda higisemates heitlustes samuti mooka keerutab, elab Tartus koos naise ja kolme pojaga ning tootleb loo teist osa lugejasobralikuks. Tamur teenib riiki ohvitserina Eesti Kaitsevaes.

Laane-Rooma hukkuv uhiskond votab oma kunagiste surmavaenlaste kimbrite viimast jareltulijat vastu koige sellega, mida on tal veel pakkuda – kuhtuva vagevuse riismete, kaabakate karatsemise ja lobumajade kahtlase suduga, mida sungestab verine hoolimatus inimelu vastu. Nii Ballimar Gallia Narbonensise provintsis, kui ka tema lahedased Britannias teevad koike, mis neist oleneb, et taas kohtuda ja viia taide oma neimalubadus. Kuid Wulfingid poleks oma nime vaart, kui nad koigel sellel niisama lihtsalt sundida lubaksid ning oma sona on kaasa raakida ka patriits Aulus Mamiliusel.„Hundipaikese aeg. Vaen votab verejalge” jatkab TAMUR KUSNETSI sule kaudu Ballimar Kimbrungi saagat, milles salakavalus viskab maolookeid, kuuvalgus helkleb kalgil terasel ja teadmine oma kohusest sunnib peale raskeid valikuid.