Найти книгу: "Detektiiv Luuker Leebesurm 5: Maine moll"

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, koikvoimas maag, rapaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salaparaselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama koikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm 5: Maine moll“ on viies lugu Derek Landy porgulikult ponevast noorteseeriast.–Luuker Leebesurm on tagasi ja koos oma oige peaga. Aga voluilmas pole koik hasti – esiteks plaanivad voorvoimud Iiri Pelgupaiga ule votta ja teiseks on Valkuuria avastanud, et ta voib olla seesama sorts, kellele on maaratud maailm havitada. Probleem on selles, et ta ei usu, et saaks Leebesurmale sellest raakida… ja nii koik need jamad algavadki.Nuud, kus Valkuuria on isiklikul retkel, et oma nime pitseerida ja kurja saatuse saabumist valtida, muutuvad Leebesurm ja sobrad veel rohkem haavatavaks. Kahju, sest maletate neid tuhandeid Jaanuseid, mis olid vangis Keskoises Hotellis? Noh, nemad paasesid nuud valja. Ahjaa, nad usuvad veel ka, et Valkuuria on nende messias. Ja see tahendab tuhandeid nurjatuid hingi, kes otsivad meeleheitlikult Valkuuriat ja on valmis tapma koiki oma teel… Ja kuna nad suudavad votta ule ukskoik kelle keha, voivad nad olla UKSKOIK KES.Nuud ei saa Leebesurm, Valkuuria, Traagel ja Tanita usaldada mitte kedagi. Isegi mitte teineteist..

Примечание: Собрание сочинений Э. Б. де Кондильяка Полный вариант заголовка: «Oeuvres completes de Condillac : Rev., corrigees par l'aut., et impr. sur ses manuscrits autographes. T. 2. Connoissances humaines».

Примечание: Краткая история римской литературы. Полный вариант заголовка: «Histoire abregee de la litterature romaine. tome 4 / par F. Schoell».

Примечание: Краткая история римской литературы.

Полный вариант заголовка: «Des compensations dans les destinees humaines. Tome 1 / par H. Azais».

Примечание: Краткая история римской литературы. Полный вариант заголовка: «Histoire abregee de la litterature romaine. tome deuxieme / par F. Schoell».