Найти книгу: "Surmaga voidu"

Sussexi rannikult leitakse teismelise laip, millel puuduvad elutahtsad elundid. Veidi hiljem tuleb paevavalgele veel kaks laipa. Leitud surnukehade juhtumit uuriv Roy Grace jouab jalile Ida-Euroopast lapsi smugeldavale jougule. Peagi leiab Grace end uhe tanavalapse elu nimel ajaga voidu jooksmast, samas kui uks meeleheitel ema ei vali enam oma tutre paastmiseks vahendeid.

Valismaailm ei ole Alita Langi, kes elab oma onu hertsog Langstone'i lossis, kunagi nainud. Tegelikult ei teata tema olemasolustki. Neiu ainus hobi on hobused, kelle eest ta hoolt kannab ning kes teda, armetute roivastega ja hoolitsemata tallineiut, siiralt armastavad. Uhel paeval, mil ta hertsogi jahihobused privaatsele voistlusrajale viib, et lasta neil ule tokete hupata, kohtub ta ameerika miljonari Clint Wilburiga, kes ostis hiljuti ara naabermoisa. Kuidas Clint puuab panna Alitat oma saladust avaldama, kuidas neiu riskib onu vihaga, ilmudes etendusele, mille ameeriklane annab kahe kuulsa Gaiety teatri esileedi auks, ning kuidas Clint jouab lopuks tallitudruku saladuse jalile, sellest jutustabki Barbara Cartland oma romaanis.

Minu kodukandis Vigalas oeldakse: ule madala aia oskab astuda igauks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmark, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem. Voib-olla on see korvaltvaatajatele isegi naljakas tundunud, aga ma pole sellest eriti hoolinud. Gerd Kanter

„Hing pole pelgalt arukas, hing on tark.“Inimene, kes votab kuulda oma hinge haalt, puhkeb oide.Tommy Hellsten kusib, kas tunneme ara hinge kutse ja omaenda ainukordsuse. Kas suudame peatuda ja seista silmitsi nuudishetkes avaneva ajatusega?Meie hing on toeline aare. Luba kusimatagi tuletab see karjane meile meelde, mis on ehe ja oige just meie jaoks, ka siis, kui me ise valiksime hoopis kergema ja otsema tee.Hing tahab meiega kaasas kaia, olla elu keskpunktis. Esmalt ta sosistab, aga kui seda ei kuulda, veeretab ta meie teele tokkeid ja nurjaminekuid, et avaksime silmad. Hing julgustab meid elama taiel rinnal jarjest toelisemat elu.

Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale ponevat kusimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist pohjustanud: miks ei onnestunud tsiviliseeritud maailmal paasta Vene viimast keisriperekonda bolsevike haardest, mis viis lopuks Romanovite julma morvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse poimuvate ja porkuvate taotluste ning soovide ragastikku, mille tulemusel sundmused fataalse jarjekindlusega onnetu lopplahenduse suunas arenesid, ilma et oleks voimalik uheselt osutada inimesele voi inimestele, keda selles suudistada. Suu, kui sellest uldse raakida, jaotub vaga paljude vahel. Oma osa on ohvritelgi, valja arvatud lapsed, kelle surm rohub tuhandeid sudametunnistusi tanini. Rohkete ajalooliste uksikasjade koostoimes avaneb lugeja ees peaaegu panoraamne pilt murdelisel ajalooperioodil tegutsevate inimeste voimaluste piiridest. Pealtnaha lihtsad otsused ja teod osutuvad lahemal vaatlusel voimatuiks voi utoopilisteks, suurt voimu omavad inimesed aga on arvukate asjaoludega kasist-jalust seotud, mis jatab neile oma tahtmise elluviimiseks vahe voimalusi, kui uldse.E-raamat ei sisalda fotosid.

Teravmeelsete proosapalade vaike kullusesarv.Kolk on kirjanik, kes moistab hasti jargmisi asju: huumor, luhidus, puant, keelemang ja muidugi moista inimesetundmine.