Найти книгу: "Novembrioo kirjad"

Eesti teadlaste labimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale pustitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, toolistele moeldud elamiste ning organisatoorse ja meelelahutusliku infrastruktuuriga moodustub korge betoonmuuriga piiratud tehaselinn. Voi Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse valjaspool muuri. Keire on suurema osa oma teadlikust elust elanud just muuri taha jaavas linnas, alul omast tahtest, siis olude sunnil. Kaesolevas raamatus jutustab naine isiklikku Tamsalu-lugu kirjade vahendusel oma elukaaslasele. Tondilinn – see oli Tamsalu teine nimetus neil linna algusaastatel. Siis kui tehasehooned alles kerkisid ja maa-alused trassid ehitati, siis kui linna veel eraautosid lubati ja sojavaeline osa polnud arenenud tanasele tasemele – tol ajal juhtus seal liiga palju veidraid onnetusi. Nuudseks on linn oppinud, kohandunud umber, valmistunud probleemideks ja samas neid marksa paremini valtiv. Mina ja veel paarkummend onnetut olime Tamsalu viimased „aarmised ebaonnestumised” ja isegi meie tulime sellest siiski eluga valja! Vahemalt enamik meist, kuid nii on see vist alati nende suurte onnetustega – ikka leidub neid, kelle jaoks tuleb abi liiga hilja voi oskamatult. Mairi Laurik on voitnud Tanapaeva noorteromaanivoistluse teosega „Mina olen Surm” (Tanapaev, 2016). Tema romaan „Susteem” (Fantaasia, 2016) margiti ara Eesti Kirjanike Liidu romaanivoistlusel.

«Parsia kirjad» on satiirizanri pohjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Parsia kirjade» huumor ja satiir meile moistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist uleuldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Trooniparija Louis XV-nda alaealisuse tottu hakkas riiki juhtima Orleans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afaar langeb just sellesse ajajarku. Valitseva ringkonna argielu oli uks lopmata pillerkaar, oukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga pohja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Toepoolest, «Parsia kirju» lugedes jaab mulje, et maailm pole mitme sajandi valtel suurt muutunudki. Aga kas siis sedoovritega pole ikka nii? Eks nad seetottu sedoovrid olegi, et aeg pole suutnud nende sonumit kahandada ega ahmastada. … Kaks noort parslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin koik naevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi

Lauri Leesi saatesonast: Kusida prantslaselt, kas ta on lugenud «Kirju minu veskilt», on sama, mis kusida eestlaselt, kas ta on lugenud «Kevadet». Seejuures voime nii uhe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamata jatta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva sudames. Prantsuse lapsed kasvavad siiani La Fontaine'i ja Daudet' vaimus, nende kahe mehe loominguta oleksid nende kooliopikud kas just ohemad, aga espriilt argisemad kull. Daudet' veskijutud viivad meid sooja ja paikeselisse Provance'i, trubaduuride maale, mille varvikullust oleme harjunud imetlema Vincent van Goghi maalidel, kuid ka nende eesti kunstnike taiestel, kes omal ajal Pariisis oppisid ning ka Daudet' sunnimaad aeg-ajalt kulastasid.

Kogumik Ivan Turgenevi luhijutustusi. Hor ja Kalinots Jermolai ja moldrinaine Lgov Kasjan Krassivaja Metsist Opman Kontor Birjuk Kaks moisnikku Lauljad Elav surnu Mets ja stepp

Palju motlemisainet pakkuv armastusromaan koigile, kes on valismaal tootanud voi kes kavatsevad sinna minna, ja neile, kes on mures oma vanade haigete vanemate parast. Merle Sild kirjutab oma esikromaanis „Soovituskirjad“ tootu korgharidusega naise rasketest valikutest tanapaeva Eestis. Valismaise tooturu avanedes laheb ka peategelane Mari Kullerkupp vooluga kaasa. Viie aasta jooksul rannates satub Mari turvalisest Soomest Pohja-Inglismaa immigrantidevaenulikku vaikelinna ja tootab seal dementsete psuhhokroonikute hooldekodus koos teiste Eestist varvatud naistega. Maailmalinn London, kuhu Mari esimesel voimalusel pogeneb, tekitab samaaegselt unistusi nii kesklinna kunstigaleriist kui uksildasest maamajakesest Eesti vaiksete metsade keskel. Kui Alzheimeri-haige professoriproua hooldajat vajab, votab Mari selle pakkumise vastu. Elu rahulikus mereaarses kuurortlinnas annab talle aega oma puruneva abielu ule jarele moelda. Uhel kaunil joulueelsel paeval saadab klassiode Birgit Anderson talle meili, mis nende molema ullatuseks muudab Mari elu igaveseks…

Betti Allveri preemia laureaadi Triin Tasuja kolmas luulekogu.Lootusetud inimesedMe oleme lootusetud inimesedkel pole kuhugi pogenedaunistused ei maksa uurija kirg saab alativarem voi hiljem otsakaduda kuhugi araon unenagukus kohtad ikkagi vaid ennast