Найти книгу: "Elamiseks moeldud elu. Lood peredest, kes kasvatavad teistest vanematest sundinud lapsi"

“Olime just abiellunud, noored inimesed… Veiko vennanaine rehkendas lausa valja, mitu minutit moodub, kui vanaema seltskonnas jalle pisipere kohta parib – see oli justkui kohustuslik kusimus. Ja ehkki sa ise tead, et pisiperet ei tulegi, teed ikka head nagu,” utleb Anu. Paariaastase proovimise jarel utles Veiko: „Nuud aitab. Me ei proovi enam kunstlikult, sest ma ei saa kauem korvalt vaadata, kuidas sa oma kehale haiget teed.” Selle asemel hakkas ta aegamisi raakima: „Voib-olla meie roll siin elus on hoopis teistsugune – voib-olla peaksime lapsendama?” Raamatu autori teekond kaesoleva raamatu tegelaste – teistest vanematest sundinud lapsi kasvatavate perede juurde, sai alguse aastal 2011, kui ta oli alustanud vabatahtlikuna tegevust mittetulundusuhingus Oma Pere*. Koostoost sundis fotonaitus, mis ringles 2012. aastal peaaegu uheksa kuud mooda Eestit. Lapsendamisele puhendatud naitust kulastas ja perede pilte tutvustavaid tekste luges ule 10 000 inimese. Oli utlemata selge, et lood elust enesest puudutasid paljusid inimesi, kes olid otseselt voi kaudselt seotud teistest vanematest sundinud laste kasvatamisega. Naitusest, piltidest ja pilte tutvustavatest tekstidest kasvas valja 14 lugu kaesolevasse raamatusse. Raamatus kajastatud lugudele on kirjutanud jarelsonad perede koolitaja Viiu Orgmets ja psuhholoog, superviisor ning perede noustaja Maie Salum * mittetulundusuhing Oma Pere seisab lapsendatavate laste ja lapsendajate huvide eest Eestis.

Kasiraamat, mida on nimetatud ka lapsevanemate Piibliks ning mis annab juhiseid, kuidas suhelda oma teismelise lapsega, on suureparaseks lugemismaterjaliks mitte ainult lapsevanematele, vaid ka opetajatele, sotsiaaltootajatele ja koigile lastega kokkupuutuvatele isikutele. Ehkki oleme poliitiliselt vabad juba pikemat aega, naitab see raamat, kuidas olla vaba iseenda sees – kuidas austada ennast, oma perekonda ja kaasinimesi, suheldes nendega vabadele inimestele omasel vaarikal moel.

Leedi Marcia Woode, Grateswoode?i krahvi ilus, kuid kangekaelne tutar, on otsustanud, et ta ei abiellu isa soovil Roux? hertsogi Armond?iga. Aga kui ta on sunnitud hertsogiga kohtuma, avastab ta, et ka mees on niisama kangekaelselt abiellumise vastu, kuna ta meelitati kunagi abiellu naisega, kes oli vaimuhaige.

Saksa okupatsioon, Vene okupatsioon, noukogude aeg, sojavaeteenistus vaga karmide tingimustega vangilaagris Uuralites, tagasipoordumine Hiiumaale – see raamat on lugu uhe tegusa, 3. juunil 1940.aastal Hiiumaal sundinud mehe elust. Takis kirjelab raamatus ehedalt kolhooside ja sovhooside moodustamise perioodi, parseldamist ja nihverdamist, erinevate mentaliteetide porkumist. Kuidas koik keerles rahateenimine, naiste ja veel kord naiste umber. Takis meenutab ka oma sagedasi Venemaa visiite – et saada kalurikolhoosile mingisugune hea masin, tuli omakorda Venemaale midagi viia ning alati ka otsustajaid „moosida“. Suurest jahi-ja kalakirest, suurest-suurest loomaarmastusest ning pisaratest, kui uks jahimees sea asemel tema laika maha lasi – esimesed laikad toi Eestisse just raamatu autor. Raamatu uks haaravamaid peatukke kirjeldab ka Eesti esimese jaatee ehitamist , mille uheks rajajaks Takis oli. Selle tegemisel tuli oppida omaenese teadmistest, sest kellegi kogemustest oppida polnud – uks suur veok vajuski labi vastrajatud jaatee, mida siis pea terve oopaev vintsidega 15 meetri sugavuselt jaale tagasi sikutati. Raamat jouab valja esimeste kooperatiivide tekkeaega, aega, kui hakkas paistma vabaduse kiir. Raamatusse tuleb ka nukraid noote, kui autor naeb made “arastamist” ning mure pere ja laste parast – sest arstid panid karmi diagnoosi....

See romaan on kuri muinasjutt taiskasvanud lastele. See raagib uhest teisest muinasjutust, nukust, kelle nina hakkab pikemaks venima niipea, kui ta valetab. See on ka lugu, mis seob omavahel tsaar Nikolai II, Sir Winston Churchilli, president Vladimir Putini ja kriminaalkomissar Evert Backstromi. Kui neid ei oleks olnud, siis ei oleks ka seda lugu. Luhidalt oeldes on tegu toestisundinud looga Pinocchio ninast. „Toestisundinud lugu Pinocchio ninast” on Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Backstromist jutustava triloogia kolmas osa. Lisaks lugejate heakskiidule on Persson voitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. Kirjastuselt Varrak on ilmunud samast sarjast romaanid „Linda morva juhtum” ja „Kes tapaks lohe”.