Найти книгу: "ksildane taht. Sari "Varraku ajaviiteromaan"

„Vaskratsaniku“ (e.k 2014) ja „Tatjana ja Aleksandri“ (e.k 2014 ja 2015) autori Paullina Simonsi uus kaasahaarav armastuslugu tulevase kolledzineiu ja sotta suunduva tanavalauliku suhtest. Moni nadal enne kodusest Maine’ist lahkumist ja iseseisva uliopilaselu alustamist otsustab Chloe koos oma poisi ja kahe parima sobraga Euroopasse soita. Nende reisi sihtpunkt on Barcelona, ent enne tuleb neil taita Chloe sugulastele antud lubadus ja kulastada mitut Ida-Euroopa ajaloolist linna. Selles kommunismi ikkest vabanenud Euroopa nurgas kohtab Chloe Johnny-nimelist voluvat ameeriklast, kes randab mooda maailma, kitarr kaelas, naeratus huulil ja maailma saladused sudames. Kummaline sopruskond ja armunud paar soidavad rongiga labi Euroopa: Treblinkast Triestesse, Carnikavast Krakowisse ja Vilniusest Veneetsiasse. Reis Vanas Maailmas muutub teekonnaks nii Euroopa kui ka Johnny koige sungemasse minevikku, mis hakkab tasapisi varjutama Chloe tulevikuplaane ja unistusi. Chloe ja ta kaaslaste soprus pannakse proovile ja Barcelonasse joudmine ei pruugi sugugi kindel olla. Kindel on aga see, et soprade elu ei muutu enam kunagi endiseks. „Uksik taht“ on kaunis lugu, mis haarab lugejat jaagitult ja pusib meeles veel kaua parast viimaste ridade lugemist. Paullina Simons sundis Noukogude Liidus ja emigreerus lapsena USAsse. Ta on elanud Itaalias, Inglismaal, USAs Kansases ja Texases ning praegu elab ta abikaasa ja lastega New Yorgis. „Uksildane taht“ on tema kaheteistkumnes romaan.

Iirimaa laaneranniku korgel rannakaljul, kust avaneb vaade tuulisele Atlandi ookeanile, asub lagunev Kivihaarber ? kuni tuli Chicky, naine, kes tahtis unustada minevikku ja puhus sellesse paika uue elu. Nuud votab hotell kulastajaid vastu suure sooja koogi ja koldes muhiseva halutulega ning sellise sudamlikkusega, millele vahesed suudavad vastu panna. Winnie on tavaliselt suuteline koige paremaid lahendusi leidma, kuni ta avastab end viibivat lausa porgulikul puhkusel. John jouab kohale hetkeotsuse ajel, kui selgub, et ta on Shannoni lennujaamas oma lennukist maha jaanud. Painavatest saladustest vaevatud Henry ja Nicola loodavad, et puhkusenadal Kivihaarberis aitab neil seista silmitsi tulevikuga… Maeve Binchy (1940–2012) sundis Iirimaal Dublini maakonnas ning sai hariduse Killineys Holy Childi kloostrikoolis ja Dublini ulikoolis. Parast luhiajalist tootamist opetajana hakkas ta kirjutama ajalehele The Irish Times. Tema esimene romaan „Suuta pennine kuunal” (e.k 2000) ilmus 1982. aastal. Seejarel kirjutas ta veel ule kahekumne raamatu, millest koigist on saanud menukid, mitme romaani pohjal on tehtud filme ja telelavastusi. 1999. aastal sai Maeve Binchy Briti raamatuauhinna elutoopreemia. 2012. aastal voitis ta oma viimase romaani „Uks talvenadal” eest Bord Gais Energy Iiri aasta ilukirjandusteose auhinna. Ta oli 35 aastat abielus kirjaniku ja raadioajakirjaniku Gordon Snelliga.

Ilma mingi selgituseta otse altari ees maha jaetud, tabab kolmekumneaastast Rosalind Shaw’d sugav depressioon, mille korvalnahud on paevaste seepide vahtimine ja tunduvalt harvemad dusi all kaimised, kui tema ema oigeks peab. Parast pikki alkoholiauruseid, kasimata kuid kolib Ros Londonist St Albansisse, et alustada uut elu vanu raamatuid muuva Chaptersi poe kaasomanikuna. Tema tookaaslasteks saavad introvertne, kuid vaga intellektuaalne Andrew, heasudamlik, saravalt kaunis Georgina ja Joan ? vabameelne, ettearvamatu kaitumisega pensionar, kellel on norkus harrastusteatri ja ilma riieteta vabas ohus viibimise vastu. Aga just siis, kui Rosile hakkab tunduma, et elu polegi nii vaga talumatu, koputab tema uksele ebaharilikult karvane naaber Daniel, kaasas lillekimp ja traagiline uudis… 264 lk

Ode-venda Billa ja Ed elavad koos maalilises Cornwallis, kaunis suursuguses lapsepolvekodus. Nende elu on probleemivaba. Lihtne elukorraldus pereliikmete ja soprade laheduses pakub neile palju roomu.Kui aga saabuvad postkaardid kurjade kavatsustega tegelaselt, kelle nad on omateada igaveseks minevikku jatnud, tarkavad taas malestused. Miks vottis mees nendega uhendust just praegu? Ja mida ta koik need aastad varjas?Marcia Willetti noorus oli puhendatud balletile, aga tema unistusele baleriiniks saada tegi lopu see, et ta kasvas valja noutavatest klassikalistest proportsioonidest. Ta oli alati lugeda armastanud ja perekriis suunas ta kirjanikuteele – see oli otsus, mida ta kunagi ei kahetsenud. Kirjanik elab looduskaunis Devonis.240 lk

„Vaskratsanikust” tuttavaks saanud Tatjana ja Aleksandri loo jargmine osa „Teine Ameerika” keskendub Tatjana ja tema vaikese poja kohanemisele eluga Ameerikas. Romaani teine liin kirjeldab seda, mis juhtus Aleksandriga Noukogude Liidu uurimisasutustes ja trahvipataljonis. Pealiinide vahele on poimitud tagasivaateid Aleksandri lapsepolve- ja noorusaega. Tatjana ja Aleksandri loo jatk on maiuspala koigile Paullina Simonsi triloogia sopradele. 276 lk

On 1944. aasta. Soda laheneb lopule. Aleksander voitleb oma trahvipataljoniga Poolas, Tatjana elab pojaga New Yorgis, ent saatusel on neile molemale katsumusi varuks. Puha Risti magedes leiab aset ootamatu kohtumine: Aleksander votab vangi sakslaste eest sodivate vlassovlaste komandori ning saab ullatuse osaliseks. Hoolimata sellest, et vlassovlased tulevad tema poolele ule, on Aleksander viimaks sunnitud koos oma vaeriismetega sakslastele alla andma ning ta saadetakse vangilaagrisse. Pogenemiskatsed ebaonnestuvad ja oodatud vabadust ei too ka soja lopp. Tatjana veendub, et Aleksander on elus ega malda enam kaed rupes istuda, vaid otsustab soita Punase Risti oena Euroopasse vangilaagreid inspekteerima ja meest otsima. Igatsetud kohtumine leiab aset, ent teel vabadusse varitseb armastajaid veel terve hulk ohte ja takistusi. 344 lk