Найти книгу: "Surnud enne surma"

Kaplinnas on keegi valinud morvarelvaks isearalikusajandivanuse Saksa sojavaepustoli, mille igivanad kuulid lomastavad liha jaluid. Tapetuna leitakse kolm meest, kellel pole uksteisega pealtnaha midagiuhist, ja johkrate morvade jatkuv ahel viib kogu linna kabuhirmu aarele.Lisaks on keegi hakanud linnas roovima panku. Kas nende morvade ja roovidetaga on sama inimene? Vastuseid asub teadmatuses kobades otsima alkoholilembene,ulekaaluline ja depressiivne kapten Mat Joubert, ning seda juurdluses, misvoib tema jaoks olla niisama hasti viimane voimalus paasta ka iseendloplikust allakaiguspiraalist.SURNUD ENNE SURMA on haarav ja ullatav ponevuslugu hingehadade allkannatavast detektiivist, kes on kindlalt otsustanud ules otsida see miski, misuhendab sama kae labi surnud taiesti erinevaid inimesi. Paralleelselt sellejuhtumiga on Joubert otsustanud oma elu ohjad ka ise katte votta. Deon Meyer elab Louna-Aafrika Vabariigis Kaplinna lahedal. Ta armastabkirglikult mootorrattasoitu, muusikat, lugemist, soogivalmistamist ja ragbit.2008. lopetas ta tootamise BMW Motorradi tootemargistrateegia noustajana jaon nuud taiskohaga kirjanik. Deon Meyer on ilmutanud ule kumne raamatu.Need on palvinud arvustajate kiituse kogu maailmas ning kogunud enda umberpaljurahvuselise austajaskonna. Tema afrikaani keeles kirjutatud loomingut ontolgitud kahekumne kaheksasse keelde.

Romaani peategelane Pavel Nikolajevits Tsitsikov on ettevotlik tegelane, kes liigub stagneerunud moisnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste tottu riigiteenistusest tagandatud onnekutil on omaparane rikastumisplaan. Ta reisib mooda Venemaad ja ostab moisnikelt «surnud hingi» – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud. Gogoli “Surnud hinged” on poordepunktiks vene kirjandusloos; ta jarelmoju on tohutu suur, aga Gogoli moju ulatub ka maailmakirjandusse ning kestab tanapaevani. “Surnud hinged” pani aluse vene uhiskondlikule romaanile, s.o. sellisele proosa suurvormile, mis ei piirdu huvitavate seikluste voi sentimentaalsete episoodide umberjutustamisega, vaid kus materjal teenib inimelu ja uhiskondliku probleemi kunstikasvatuslikku kujundamist. /Valmar Adams/ 24. veebruaril 1852 poletas kirjanik «Surnud hingede» teise osa markmed, heitis voodisse, keeldus soomast ning suri uheksa paeva hiljem valudes.

Edgar Allan Poe?d teatakse rohkem kui oudus- ja kriminaallugude autorit. Kaesolev raamat tutvustab aga ameerika kirjandusklassikut marksa mitmekulgsemalt – kui humoristi, kelle grotesksed oudusmaalingud voivad teinekord ootamatult omandada terava iroonia- ja sarkasmivarjundi ning muutuda suisa uhiskonnakriitiliseks pilapildiks. Lisaks klassikaliste ouduslugude uustolgetele leidub siin ka Edgar Allan Poe iroonilisi naljalugusid, millel ilmneb sageli sugavam ja filosoofilisemgi tasand.

"Tosielulistel sundmustel pohinevas raamatus kirjeldab Anita Moorjani, kuidas tema keha hakkas parast neli aastat kestnud voitlust vahiga kurnatult ules utlema. Pahaloomuline haigus oli vallutanud kogu organismi. Samal ajal kui Anita elunditalitlus lakkas, joudis naine erakordsesse surmalahedasse seisundisse, milles moistis enda toelist vaartust ja oma haiguse tegelikku pohjust. Uuesti teadvusele tulles avastas Anita, et tema tervislik seisund oli hakanud kiiresti paranema, ning paari nadala parast kirjutati ta haiglast valja… ja tema kehas polnud enam jalgegi vahist!Anita meenutab raamatus oma Hongkongis veedetud lapsepolve, valjakutseid karjaari rajamisel ja oma toelise armastuse leidmist; samuti seda, kuidas ta joudis lopuks haiglavoodisse, kus trotsis koiki meditsiinialaseid teadmisi. Traditsioonilisest hindu perest parit Anita oli tudrukupolves sageli kultuuriliste ja usuliste tavade pillutada. Tanu teispoolsuses kogetule joudis naine aratundmiseni, et temas endas on vagi tervenemiseks… ja et universum katkeb selliseid imesid, mida ta poleks iial osanud ettegi kujutada. Raamatus „Minu imelise tervenemise lugu"« jutustab Anita avameelselt sellest, mida ta oppis oma haiguse, tervenemise, hirmude, armastuse ja igas inimeses leiduva vorratu olevuse kohta. Enne vahidiagnoosi tootas ANITA MOORJANI aastaid arimaailmas. Tema imeparane ja liigutav surmalahedane kogemus muutis taielikult naise ellusuhtumist. Tema praegust tood mojutab teispoolsuses leitud moistmise sugavus.www.anitamoorjani.com»

"Elu kestab pikka aega – seitsekummend, sada aastat. Surm onintensiivne, sest see ei kesta pikka aega – see kestab vaid hetke; see tulebtervikuna, mitte fragmentaarselt. See on nii intensiivne, et midagiintensiivsemat polegi.Kui me motleme surmast, hakkame kartma, aga kui me pole elus enam millegikulge klammerdunud, siis voib surm kas voi praegu tulla ja sa tervitad seda.Siis oled minekuks taiesti valmis. Selline vabadus on koigi inimestereligioossete otsingute eesmark. Olles vaba klammerdumisest, oled vaba surmast.Olles vaba klammerdumisest, suudad siseneda universumi valgusesse ja saadasellega uheks. Ja see on suurim onnistus, ulim ekstaas, kus enam midagi muudpole olemas. Sa oled koju joudnud.Kuidas ennast ette valmistada, nii et kui surm tuleb, oled rahulik, taielikultvirge ja teadlik, ootamas, valmis surmaga kaasa minema, valmis sellele jargnemaja seda omaks votma? Just sellest Osho „Elamise ja suremise kunst”raagibki.Osho (1931–1990) on uks tuntumaid ja provokatiivsemaid ¬tanapaevamustikuid. Londoni Sunday Times nimetas Oshot ¬uheks „20. sajanditegijaks”; kirjanik Tom Robbins aga „koige ohtlikumaks inimeseks parastJeesus Kristust”. Tema opetuste moju on uha kasvanud ning jouab vaimseteotsijateni koikjal -maailmas

Ool, mil Brian Bishop oma abikaasa tappis, oli ta naisest kuuekumne miili kaugusel ja magas. Voi vahemalt paistab nii komissar Roy Grace?ile, kes kutsutakse uurima voluva seltskonnadaami Katie Bishopi veidrat morva. Peagi hakkab Grace joudma jareldusele, et Bishop on saanud hakkama voimatuna ning viibinud kahes kohas korraga. Kas keegi on varastanud ta identiteedi voi on mees lihtsalt vaga osav valetaja? Kui Grace sukeldub sugavale Bishopite elu pealtnaha respektaabli elu fassaadi taha, saab peagi selgeks, et selles pole koik kaugeltki nii, nagu paistab. Kui ta aga sukeldub pisut liiga sugavale, satub ohtu ka tema enda maailma habras tasakaal.