Найти книгу: "Magavad hiiglased. Themise failide esimene raamat"

„See sarav debuutromaan segab meisterlikult kokku ulme, poliitilise poneviku ja apokaluptilise kirjanduse elemente. Korgeima jargu neelamismaterjal.” – Kirkus Reviews
„Magavad hiiglased” on leidlik debuut, mis jargib „Z maailmasoja” ja „Marslase” traditsioone, jutustatud intervjuude, paevikuloikude, uleskirjutuste ja uudislugude teravas rutmis, ponevusromaan, millele annab hoogu toeotsing ja puud valitseda joudu, mis vapustab kogu maad. Tudruk, kelle nimi on Rose, soidab oma uue jalgrattaga Louna-Dakotas Deadwoodis kodu lahedal ringi, kui kukub jarsku maa sisse. Ta arkab ules neljakandilise augu pohjas, mille seintel hiilgavad keerukad graveeringud. Aga teda paastma tulnud tuletorjujad naevad auku vaadates midagi veel kummalisemat: vaike tudruk lamab hiiglasuure metallist kae peopesas. Seitseteist aastat hiljem on veidra artefakti moistatus endiselt lahendamata, objekti paritolu, ehitajad ja otstarve teadmata. Radiosusinikumeetod annab uskumatu tulemuse; sojavaelisi raporteid tsenseeritakse; teooriaid tekib ja kaob. Moned aga ei suuda kuidagi vastuste otsimisest loobuda. Rose Franklin on nuud korgelt haritud fuusik, kes juhib ulisalajast meeskonda, et kae koodi lahti murda. Teda ja tema kolleege intervjueerib keegi nimetu ulekuulaja, kelle voim ja haldusala on niisama moistatuslikud nagu too muistis, mida nad otsivad. Selge on ainult see, et Rose ja tema kaasmaalased on ajaloo koige hammastavama avastuse lavel ja kohe-kohe teada saamas, mida see inimkonna jaoks kaasa toob. Aga kui moistatuse tukid lopuks kokku pannakse, kas on siis tulemuseks igavese rahu tooriist voi massihavitusrelv?
„Magavate hiiglaste” filmioigused on muudud Sonyle. David Koepp („Juura ajastu park”, „Amblikmees”, „Voimatu missioon”) kirjutab stsenaariumi. Josh Bratman ja Matt Tolmach on produtsendid.
„„Marslast” ja „Z maailmasoda” meenutav romaan „Magavad hiiglased” on sarav vandenousaaga, mis sihib tahtede poole (ja maandub nende hulgas).” – Pierce Brown, New York Timesi menuki „Punase tous” autor.
Sylvain Neuvel langes viieteistkumneaastasena keskkoolist valja. Aegade jooksul on ta olnud ajakirjanik, tootanud mullasaastearastajana, muunud Californias jaatist ja kaubareisijana Kanadas mooblit. Ta sai Chicago ulikoolist lingvistikadoktori kraadi. Ta opetas Indias lingvistikat ja tootas Montrealis tarkvarainsenerina. Uhtlasi on ta sertifitseeritud tolkija, ehkki parema meelega oleks ta astronaut. Talle meeldib nokitseda ja robootikaga tegelda ning tal on moningane norkus halloween’i vastu. Ta armastab ule koige manguasju; tema elukaaslane uritab talle selgeks teha, et tal on neid liiga palju, niisiis kirjutab ta tulnukatest ja hiidrobotitest, et tal oleks mingi ettekaane marulinukke ehitada (oma poja jaoks muidugi).

"M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni korval tahtsaima 20. sajandi alguse inglise ouduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamoisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresuu rahuneda ei luba, roskete surnuaedade kodunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale oovastava atmosfaariga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide korgmaestikes elunevaid jalke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja onnelikust minevikust.E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psuhholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga valja joonistatud karakterid, angistav ja unenaoline atmosfaar, midagi varjamata edasi antud ja hasti visualiseeritud oudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepolvekodule viitavad painajalikud lapstegelased."

Eesti e-riigi jaoks olid 2011. ja 2012. aasta juubelihongulised. 17.detsembril 2011 sai 10-aastaseks uks meie e-riigi ja turvalise andmevahetuse alustalasid – X-tee, ning 2012. aasta jaanuaris moodus 10 aastat esimese ID-kaardi valjaandmisest. Hea meel on todeda, et need 1990.aastate lopus tehtud otsused on ennast oigustanud ning kaesoleva aasta 3.detsembril anti juba 100 miljones digiallkiri. Lisaks juubeliteemadele keskendub seekordne Eesti infouhiskonna aastaraamat ka kahe viimase aasta olulisematele valdkondadele nagu avatud andmed, roheline IT, kuberturvalisus ja ulikiire interneti arendamine. 1996. aastast jarjepidevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosusteemide osakonna (RISO) poolt ullitavate Eesti infouhiskonna arendamist kajastavate aastaraamatute eesmark on tosta nii kodumaise kui valisriikide avalikkuse teadlikkust Eesti infouhiskonna alastest arengutest. Traditsiooniliselt kasitleb aastaraamat eelkoige avaliku sektori poolseid algatusi ja projekte infouhiskonna arendamisel, ent uha suurem osakaal valjaande mahust kuulub ka muudele – nii erasektori kui kolmanda sektori – initsiatiividele ja tegemistele, muutes nii raamatu ulevaatlikuks tagasivaateks eelnevale aastale infouhiskonna valdkonnas. Varasemad aastaraamatud on leitavad RISO kodulehelt http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud (eestikeelsed) ja http://www.riso.ee/en/publications/natpublications (ingliskeelsed).

Valleby raamatukogust kaob vaartuslikke raamatuid. Kuidas see ometi voimalik on, kui niisama, raamat poues, ei ole voimalik raamatukogust valja hiilida –koik need hinnalised raamatud peaksid hairesusteemi otsemaid undama?Lasse ja Maia on hammingus, politseiulemast raakimata. Kes on see, kes raamatuid pihta paneb? Ega ometi…

Sellest raamatust saab Teile suureparane opetaja kaunite naistega tutvumiseks ja nende edukaks vorgutamiseks. Sa suudad leida oma teise poole voi kui ta on Sul juba olemas, siis olen kindel, et leiad tulevikus oma suhtest enda jaoks nii mondagi uut ja ponevat.

Iga ettevotte puhul on toimivate e-lahenduste valik erinev – see, mis toimib uhe ettevotte puhul, ei pruugi toimida teisel. Oluline on, et otsuseid voetaks vastu teadlikult ja pohjendatult. „Internetiturundaja lauaraamat“ kuulub iga turundaja toolauale, aidates tal teha motestatud valikuid ettevotte e-nao vormimisel. Raamatust leiavadki kasulikke napunaiteid need, kes turundust igapaevaselt oma ettevottes korraldavad voi kel turundusega varasem kokkupuude. Siiski on raamat sedavord pohjalik ning kompaktne, et paljugi kasulikku leiavad siit korva taha panemiseks ka algajad voi vaikeettevotjad, kes ise oma ettevotte turundustegevuse eest vastutama peavad.