Найти книгу: "Uneliivamees. Joona Linna sarja neljas raamat"

Anders taob raskele metalluksele ja huuab, aga peaarst ei tee lahti. Patsiendi poole poordudes komab Andersi peas pulss. Jurek Walter istub endiselt porandal, pilgutab paar korda tema poole silmi ja hakkab end siis pusti ajama. „See on vale,” utleb Jurek nii, et louale pritsib verd. „Nad utlevad, et ma olen koletis, aga mina olen ainult inimene …” Raamatu sundmustik areneb peamiselt talvises ja lumises Rootsis, kuid jouab ka endise Noukogude Liidu aladele. Mooda raudteed astub jaises oos segaduses ja raskelt vigastatud luukerena kohn noormees. Peagi selgub, et ta on uks aastaid tagasi kaduma lainud lastest. Kuid kus ta oli, kes veel sinna jai ja kes neid kinni hoidis? Psuhhiaatriahaiglas on juba kolmteist aastat isolaatoris erireziimiga sundravil sarimorvar, kellega personalil, patsientidel ja teistel on keelatud raakida, sest hirmuarataval kombel on temaga kasvoi natuke suhelnud inimesed end parast tapnud voi teistele halba teinud. Uhtlasi tundub, et mees on korraga mitme koha peal ja tegutseb edasi… Uurija Joona Linnat seovad juhtumiga isiklikud aarmiselt valusad ja julmad malestused. Lars Kepleri pseudonuumi taga on abielupaar Alexander ja Coelo Anhdoril, kes eraldi olid edukad kirjanikud juba ennegi. Nuud on nad koos puhendunud kriminaalromaanide sarjale, mille peategelaseks on sabruliste blondide juustega sportlik, jonnakas ja julge soomerootslasest politseinik Joona Linna. Kirjanike pseudonuumi esimene pool on voetud Stieg Larssoni ja teine pool Saksa teadusemehe Johannes Kepleri (1571-1630) auks. Lars Kepleri raamatuid on tolgitud 37 keelde ja „Uneliivamees on olnud lugejate eelistuste tipus uheksas riigis.

"M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni korval tahtsaima 20. sajandi alguse inglise ouduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamoisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresuu rahuneda ei luba, roskete surnuaedade kodunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale oovastava atmosfaariga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide korgmaestikes elunevaid jalke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja onnelikust minevikust.E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psuhholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga valja joonistatud karakterid, angistav ja unenaoline atmosfaar, midagi varjamata edasi antud ja hasti visualiseeritud oudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepolvekodule viitavad painajalikud lapstegelased."

Eesti e-riigi jaoks olid 2011. ja 2012. aasta juubelihongulised. 17.detsembril 2011 sai 10-aastaseks uks meie e-riigi ja turvalise andmevahetuse alustalasid – X-tee, ning 2012. aasta jaanuaris moodus 10 aastat esimese ID-kaardi valjaandmisest. Hea meel on todeda, et need 1990.aastate lopus tehtud otsused on ennast oigustanud ning kaesoleva aasta 3.detsembril anti juba 100 miljones digiallkiri. Lisaks juubeliteemadele keskendub seekordne Eesti infouhiskonna aastaraamat ka kahe viimase aasta olulisematele valdkondadele nagu avatud andmed, roheline IT, kuberturvalisus ja ulikiire interneti arendamine. 1996. aastast jarjepidevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosusteemide osakonna (RISO) poolt ullitavate Eesti infouhiskonna arendamist kajastavate aastaraamatute eesmark on tosta nii kodumaise kui valisriikide avalikkuse teadlikkust Eesti infouhiskonna alastest arengutest. Traditsiooniliselt kasitleb aastaraamat eelkoige avaliku sektori poolseid algatusi ja projekte infouhiskonna arendamisel, ent uha suurem osakaal valjaande mahust kuulub ka muudele – nii erasektori kui kolmanda sektori – initsiatiividele ja tegemistele, muutes nii raamatu ulevaatlikuks tagasivaateks eelnevale aastale infouhiskonna valdkonnas. Varasemad aastaraamatud on leitavad RISO kodulehelt http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud (eestikeelsed) ja http://www.riso.ee/en/publications/natpublications (ingliskeelsed).

Valleby raamatukogust kaob vaartuslikke raamatuid. Kuidas see ometi voimalik on, kui niisama, raamat poues, ei ole voimalik raamatukogust valja hiilida –koik need hinnalised raamatud peaksid hairesusteemi otsemaid undama?Lasse ja Maia on hammingus, politseiulemast raakimata. Kes on see, kes raamatuid pihta paneb? Ega ometi…

Sellest raamatust saab Teile suureparane opetaja kaunite naistega tutvumiseks ja nende edukaks vorgutamiseks. Sa suudad leida oma teise poole voi kui ta on Sul juba olemas, siis olen kindel, et leiad tulevikus oma suhtest enda jaoks nii mondagi uut ja ponevat.

Iga ettevotte puhul on toimivate e-lahenduste valik erinev – see, mis toimib uhe ettevotte puhul, ei pruugi toimida teisel. Oluline on, et otsuseid voetaks vastu teadlikult ja pohjendatult. „Internetiturundaja lauaraamat“ kuulub iga turundaja toolauale, aidates tal teha motestatud valikuid ettevotte e-nao vormimisel. Raamatust leiavadki kasulikke napunaiteid need, kes turundust igapaevaselt oma ettevottes korraldavad voi kel turundusega varasem kokkupuude. Siiski on raamat sedavord pohjalik ning kompaktne, et paljugi kasulikku leiavad siit korva taha panemiseks ka algajad voi vaikeettevotjad, kes ise oma ettevotte turundustegevuse eest vastutama peavad.