Найти книгу: "Tants labi rukki"

Kui Erik Tohvri eelmiste romaanide «Kollaste lehtede aegu» ja «Kasevalja» tegevus toimub maal, siis «Tants labi rukki» viib meid linna. Peategelane, ettevotte noor ja perspektiivikas juht, puutub kokku koigi praeguse aja probleemidega. Kirev ja vastuoluline aeg, kus paljud ammused pohivaartused korvale heidetakse, pohjapanevaid otsuseid tehakse ulepeakaela ega osata vahet teha olulise ja ebaolulise vahel, ei jata moju avaldamata ka peategelase elule ja kaekaigule.
"Tants labi rukki" leidis aramarkimist 2002. a romaanivoistlusel.

Полный вариант заголовка: «An estimete of the number of inhabitants in Great Britain and Ireland / By Frederick Morton Eden, Bart».

Viis, kuidas Tregaroni hertsog vaatas Larentiat, pani neiu tundma, nagu oleks mees ta petuskeemist labi nainud ning et ta teadis, et naine pole ei naitlejanna ega abielus.Hirmunud ja segaduses Larential on ees meeleheitele ajav valik. Kas ta jatkab valetamist, et paasta kaks vaga erinevat inimest – oma vanaldane isa, kuningas Arturi legendide uurija, ja Gaiety teatri tantsutudruk Katie King – piinarikkast surmast? Kas temast saab toesti valjapressija? Teekond Garonite lossi viis Larentia tagasi Camelot’sse, kuid tal tuli uletada palju takistusi, enne kui legendides kujutatud armastus leidis hertsogi kuumades suudlustes tema jaoks toelise elu.

Prantsuse kirjaniku Honore de Balzaci luhiromaan tsuklist Stseene eraelust.

Selle loo keskmeks on uhe lapse maailmanagemine, mille lohub jarsku suur soda. Minajutustaja on parit Setumaalt, poeetilisest paigast, kus on elanud noiad ning alguse saanud legendid ja rahvaparimused, aga ka rahvuslik kasitoo, vanad pulmakombed, lootspillimang, leelotamine, improviseeritud laulmine ja ainuomane kokakunst. Polvest polve on see edasi kandunud, sajandeid elus pusinud. Laiema loetavuse huvides olen kirjutamisel loobunud murdekeelest, setu keel on eestlasele salaparane ja voib-olla ka liiga raske. Olgu siis nii. Nasta Pino, sundinud 1934 Mikitamae vallas Setumaal.

Soja kaotanud Saksamaa on varemetes. 12. detsembril 1945 maandub Buckeburgi lennuvaljal Inglise sojavaelennuk. Lennukist astub maha selle ainuke reisija, kaasas vaike must kohver. Ta viiakse autoga Hamelni vangla varavate juurde. Jargmise paeva varahommikul hukatakse seal uheksa meessoost ja kolm naissoost sojakurjategijat.Uhel 1999. aasta oktoobrikuu paeval leitakse endine politseinik Herbert Molin oma Harjedalenis asuvast metsatalust surnuna. Naib nii, et mees on surnuks piinatud. Molini maja porandal on naha selgeid veriseid jalajalgi. Juhtumi uurijale tundub, et jalgede asetus moodustab kummalise mustri. Akitselt taipab ta, mida need tahendavad: selles toas on keegi ohvriga tangot tantsinud.Borasi linnas loeb kriminaalpolitseinik Stefan Lindman ajalehest, et tema kunagine tookaaslane Molin on tapetud. Ta otsustab morvapaika soita ja valja uurida, mis juhtus.Peagi saab ta aru, et on inimesi, kellele ei meeldi, et ta Molini saatuse vastu huvi tunneb. Ajapikku hakkab ta aimama, et Harjedaleni metsades tegutsevad mineviku mustad varjud.Arvukate bestsellerite autorina on krimikirjanik Henning Mankell Rootsi uks loetumaid kirjanikke.380 lk