Найти книгу: "Deemoni mark"

Kui siiani taiesti tavalist koolitudruku elu elanud Maria kuuleb enda kohta kaivaid veidraid ennustusi, ei vota ta neid esialgu kuigi tosiselt. Kuid kummalised nagemused, seljal tulitav sunnimark ja ootamatu kohtumine salaparase noormehega, panevad ta viimaks uskuma kummalist legendi teda jalitavast deemonist. Maria on sunnitud oma varasemast elust pogenema, teadmata oieti, kes on ta vaenlased voi sobrad, voi kes on ta tegelikult ise. Pogenemine labi Euroopa, pidev ja aina suvenev identiteedikriis, pahur kaitseingel Guido ning teda labi varasemate elude otsinud ja tingimusteta armastanud ingel Andreas, on vaid osa sellest taagast, mille Maria peab maailma paastmiseks enda olule votma. 324 lk

Adam Cruz on pidevalt seksile motlev toonarkomaanist ajakirjanik, kes on aina kusagil ule ilma komandeeringus. „Voimetuna midagi tundma,“ uritab ta end ravida juhusuhete, antidepressantide ja moistatuslike sodilaksudega. Ta saabub tahtsale geneetikakonverentsile Montreali, kus temaga hakkavad toimuma kummalised lood. Koigepealt saab ta ravim otsa ning tal ei onnestu uue retsepti saamiseks oma terapeudi doktor Di Dioga uhendust votta. Seejarel saab ta teada, et tema endine kallim on arvatavasti sooritanud enesetapu. Lisaks painab Adamit perekonnalegend vaarisast, kes nagi uhes Montreali kirikus imet ja leidis Jumala, ning ta motiskleb, kas ehk seesama ime voiks juhtuda ka temaga, kui ta leiaks ules sama kiriku. „Montreali deemonid“ on uhtaegu pihtimusromaan ja selle satiir. Teos ammutab inspiratsiooni Jack Kerouaci spontaansest proosast, Henry Milleri tahumatust aususest, Paulo Coelho mustikast ja Haruki Murakami surrealistlikust huumorist.

Ennemuistsetest aegadest luusisid oos verejanulised deemonid, horendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud volukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lahedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise labi. Arlen Poldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tatoveeritud vagevad loitsumargid voimaldasid luua deemoneid kasivoitluses. Volujouliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Paastjaks, ammutootatud uhendajaks, et juhtida inimsugu voidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sojas.Ent Arleni ja Jardiri pingutused viia soda deemonite juurde ahvardavad nuud tuua lopu koigele kalliks peetule – tulekul on sulem. Soja kunnisel pole inimkonnal paasemislootust, kui just Arlen, Jardir ja Arleni naine Renna ei suuda painutada oma tahte alla vangistatud deemonivursti, et riuklik olend juhataks nad Maapoue, kus Deemonite Ema sigitab ammendamatut armeed. Kuni nende usaldusalused Leesha, Inevera, Ragen ja Elissa uritavad koondada Vabade Linnade rahvast, algab meeleheitlik rannak sugavikku, kurjuse latetele.„Maapou”, mis ilmub eesti keeles kahes koites, on Peter V. Bretti viieosalise Deemonite sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Korbeoda”, „Paise paeva soda” ja „Pealuutroon”.