Найти книгу: "agurpidi lugemine. Sari "Varraku ajaviiteromaan"

Ilma mingi selgituseta otse altari ees maha jaetud, tabab kolmekumneaastast Rosalind Shaw’d sugav depressioon, mille korvalnahud on paevaste seepide vahtimine ja tunduvalt harvemad dusi all kaimised, kui tema ema oigeks peab. Parast pikki alkoholiauruseid, kasimata kuid kolib Ros Londonist St Albansisse, et alustada uut elu vanu raamatuid muuva Chaptersi poe kaasomanikuna. Tema tookaaslasteks saavad introvertne, kuid vaga intellektuaalne Andrew, heasudamlik, saravalt kaunis Georgina ja Joan ? vabameelne, ettearvamatu kaitumisega pensionar, kellel on norkus harrastusteatri ja ilma riieteta vabas ohus viibimise vastu. Aga just siis, kui Rosile hakkab tunduma, et elu polegi nii vaga talumatu, koputab tema uksele ebaharilikult karvane naaber Daniel, kaasas lillekimp ja traagiline uudis… 264 lk

Edukas ja kaunis Sandra on viimase aasta elanud erakuna tillukeses Kalamaja korteris – talle naib, et nii suudab ta paremini toime tulla oma valusa saladusega. Uksinduse leevendamiseks otsustab ta otsida endale internetist meessobra, kellega meili teel suhelda. Tootu Ida-Virumaa mehe Karli ja Tallinna kinnisvaramaakleri Sandra vahel arenebki netitutvus. Nende kirjavahetuse edenedes teeb elu uskumatuid poordeid nii virtuaalses kui ka reaalses maailmas ning oma saatuse eest ei paase kumbki. Romaani “Tagurpidi valed” autor Lea Jaanimaa on sundinud Jarvamaal, alates 1978. aastast elab Tallinnas. Nagu romaani kangelannal, on rohkete keerdkaikudega kulgenud ka autori enda elu. Koige tahtsamaks saavutuseks peab ta nii ema kui isa rolli kahe poja taisealiseks kasvatamisel. Laialdased teadmised parfumeeria- ja toostuskaupade alal andsid talle julguse hakata ettevotjaks ja luua oma juuksurisalong. Kirjutamisega hakkas Lea tegelema parast poegade kodust lahkumist. Pikkadel jalutuskaikudel motleb autor valja tegelasi ja loob neile elud. Ise nimetab ta seda teraapiliseks tegevuseks.

Iirimaa laaneranniku korgel rannakaljul, kust avaneb vaade tuulisele Atlandi ookeanile, asub lagunev Kivihaarber ? kuni tuli Chicky, naine, kes tahtis unustada minevikku ja puhus sellesse paika uue elu. Nuud votab hotell kulastajaid vastu suure sooja koogi ja koldes muhiseva halutulega ning sellise sudamlikkusega, millele vahesed suudavad vastu panna. Winnie on tavaliselt suuteline koige paremaid lahendusi leidma, kuni ta avastab end viibivat lausa porgulikul puhkusel. John jouab kohale hetkeotsuse ajel, kui selgub, et ta on Shannoni lennujaamas oma lennukist maha jaanud. Painavatest saladustest vaevatud Henry ja Nicola loodavad, et puhkusenadal Kivihaarberis aitab neil seista silmitsi tulevikuga… Maeve Binchy (1940–2012) sundis Iirimaal Dublini maakonnas ning sai hariduse Killineys Holy Childi kloostrikoolis ja Dublini ulikoolis. Parast luhiajalist tootamist opetajana hakkas ta kirjutama ajalehele The Irish Times. Tema esimene romaan „Suuta pennine kuunal” (e.k 2000) ilmus 1982. aastal. Seejarel kirjutas ta veel ule kahekumne raamatu, millest koigist on saanud menukid, mitme romaani pohjal on tehtud filme ja telelavastusi. 1999. aastal sai Maeve Binchy Briti raamatuauhinna elutoopreemia. 2012. aastal voitis ta oma viimase romaani „Uks talvenadal” eest Bord Gais Energy Iiri aasta ilukirjandusteose auhinna. Ta oli 35 aastat abielus kirjaniku ja raadioajakirjaniku Gordon Snelliga.

Ode-venda Billa ja Ed elavad koos maalilises Cornwallis, kaunis suursuguses lapsepolvekodus. Nende elu on probleemivaba. Lihtne elukorraldus pereliikmete ja soprade laheduses pakub neile palju roomu.Kui aga saabuvad postkaardid kurjade kavatsustega tegelaselt, kelle nad on omateada igaveseks minevikku jatnud, tarkavad taas malestused. Miks vottis mees nendega uhendust just praegu? Ja mida ta koik need aastad varjas?Marcia Willetti noorus oli puhendatud balletile, aga tema unistusele baleriiniks saada tegi lopu see, et ta kasvas valja noutavatest klassikalistest proportsioonidest. Ta oli alati lugeda armastanud ja perekriis suunas ta kirjanikuteele – see oli otsus, mida ta kunagi ei kahetsenud. Kirjanik elab looduskaunis Devonis.240 lk

„Vaskratsanikust” tuttavaks saanud Tatjana ja Aleksandri loo jargmine osa „Teine Ameerika” keskendub Tatjana ja tema vaikese poja kohanemisele eluga Ameerikas. Romaani teine liin kirjeldab seda, mis juhtus Aleksandriga Noukogude Liidu uurimisasutustes ja trahvipataljonis. Pealiinide vahele on poimitud tagasivaateid Aleksandri lapsepolve- ja noorusaega. Tatjana ja Aleksandri loo jatk on maiuspala koigile Paullina Simonsi triloogia sopradele. 276 lk

On 1944. aasta. Soda laheneb lopule. Aleksander voitleb oma trahvipataljoniga Poolas, Tatjana elab pojaga New Yorgis, ent saatusel on neile molemale katsumusi varuks. Puha Risti magedes leiab aset ootamatu kohtumine: Aleksander votab vangi sakslaste eest sodivate vlassovlaste komandori ning saab ullatuse osaliseks. Hoolimata sellest, et vlassovlased tulevad tema poolele ule, on Aleksander viimaks sunnitud koos oma vaeriismetega sakslastele alla andma ning ta saadetakse vangilaagrisse. Pogenemiskatsed ebaonnestuvad ja oodatud vabadust ei too ka soja lopp. Tatjana veendub, et Aleksander on elus ega malda enam kaed rupes istuda, vaid otsustab soita Punase Risti oena Euroopasse vangilaagreid inspekteerima ja meest otsima. Igatsetud kohtumine leiab aset, ent teel vabadusse varitseb armastajaid veel terve hulk ohte ja takistusi. 344 lk