Найти книгу: "Viiv pikas sojas"

Iraagi soda. Koik selles raamatus kirjeldatud sundmused on reaalselt aset leidnud ning koik osalised kannavad oma oigeid nimesid. Raamatus pole grammigi ilukirjanduslikku fantaasiat, seetottu ei pretendeeri see ka mingile kirjanduslikule vaartusele. See on vaid katse naidata soda sellisena nagu see on kaadriohvitseri ja osaleja pilgu labi. Soda peab ise raakima enda eest. Olen tahtlikult viivitanud selle raamatu avaldamisega ligi aasta, et riigisaladusega seonduvad seigad jouaksid aeguda, kaotada oma tahtsuse ning muutuda sojaajalooks. Raamat koosneb kolmest osast. Kursiivis on esitatud paeva sundmuste kokkuvotted, mis on koostatud diviisi ja brigaadi paevakokkuvotete pohjal, mis oma avaldamishetkel olid salajased. Teiseks isiklikud tahelepanekud ja muljed operatsioonidest, ulemate kontrollkaikudest ning iraaklaste eluolust Ning lopuks kokkuvotted ja analuusid mingite sundmuste voi faktide mojust soja kaigule voi ka Eesti kaitsevaele. Need kajastavad autori puhtisiklikku kasitust analuusitavast probleemist. Samuti olen lisanud raamatusse moned fotod ja 3. tankibrigaadi vastutusala kaardi. Leo Kunnas (s. 1967) on Kaitsejoudude Peastaabi operatiivosakonna ulema asetaitja, kes teenis enam kui kolm kuud Iraagis. Ta on varem avaldanud ka romaani «Sodurjumala teener». Kaesolev raamat on esimene pohjalik ulevaade Eesti sodurite argipaevast Iraagis. EKLi 2006. aasta TOP 100 55. koht

Moni neist oli alles 14-aastane koolipoiss. Nad suundusid 1918. aasta detsembris vabatahtlikena, vanemate vastuseisust hoolimata laiaroopmelise soomusrongi nr 2 koosseisus rindele, et voidelda Eesti iseseisvuse eest. Erakordselt varvikad ja toetruud meenutused Vabadussojast, mille on kirja pannud soomusrongi nr 2 endised sodurid ja ohvitserid, teiste seas kirjanik Jaan Pert, kauaaegne Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi ulesannetes Tonis Kint, soomusrongide diviisi asutaja ja juht Karl Parts, soomusrongi nr 2 juht Jaan Lepp jpt. Lisaks pakub raamat ohtralt fotomaterjali ning ponevaid ja detailirohkeid fakte Eestile vabaduse toonud inimestest ja sundmustest. Tegemist on soomusrongi nr 2 endiste ohvitseride Edvin Reinvaldti ja Tonis Kinti koostatud ja 1972. aastal Rootsis ilmunud raamatu “Laiaroopmeline Soomusrong Nr. 2 Vabadussojas” taiendatud uustrukiga, mille ilmumise eestvedajaks oli Tonis Kinti Rootsis elav poeg Oole Kint.

Lendan Costa Ricasse otse ulikoolipingist parast Hippokratese vande andmist. Olen elevil voimalusest praktiseerida Kesk-Ameerika suurimas lastehaiglas, kuhu tulin uheksaks kuuks vabatahtlikuks. Votan iseenesestmoistetavalt seda, et hakkan toole arstina. Kohale joudes selgub, et paris nii see siiski ei ole. Voitlen pidevalt, et oma vabatahtliku T-sarki arstikitli vastu vahetada, kuid selle kaigus ununeb, mille parast tegelikult siin olen – tahtsin naha vaikeste inimeste silmi saramas. Mone aja parast avaneb mulle siiski ka arstikabineti uks ja saan tohtrirolli sisse elada, unustamata hetkekski seda, mida vabatahtlikuks olemine rohutab: oluline on naha inimestes roomu, mitte ainult keskenduda haigustele.Costa Rica pakub mulle muudki peale arstielu. Tantsin salsat, vallutan randu ja vulkaane, tutvun merikilpkonnade uue elu imega, uritan oma silmaga lahedalt naha laisklooma. Seda maad peetakse uheks onnelikumaks riigiks ja pakun uht killukest sellest onnest ka lugejale!

Jon Steele’i sojareportaazi klassikaks saanud autobiograafiline teos „Sojasoltlane“ viib lugeja Gruusia kodusotta, Noukogude Liidu langemise aegsesse Moskvasse, keset Ruanda genotsiidi ja soda Bosnias 1993.–1994. aastal. Raamat on uhtaegu pihtimus ja arutlus kriisikollete teleoperaatori too paradoksidest. Peituda kaamera taha ja filmida, selle asemel et appi minna, uskudes samas, et ainus, mis voib aidata, on suutult hukkunud inimeste loo jutustamine maailmale. Samas teadmine, et pildid ununevad kergesti ja kahjuks ei saa teleekraanid verd joosta. Teadmine, et viimane asi, mida nagi snaipri poolt korri tulistatud vaike tudruk Sarajevo tanaval, oli tema enese suremise peegeldus talle nakku suunatud kaamera objektiivil. Tunne, et koike seda jaadvustanuna ei saa enam kuuluda normaalsesse ellu, et ainus toeline elu ongi surma piiril, kui sojamoll narkootikumina verre valgub, voi ainus kodu korvetavatel Aafrika lagendikel koos 50 000 kooleraepideemiasse sureva sojapogenikuga.

Richard Roht kirjutas mitmes ainevallas, teda voib-olla koige enam painanud teema oli sojaaeg. Painavad muljed hiilisid kogu elu autori hinges ning noudsid alatasast valjaelamist. Kaesolevas raamatus „Sojasoit“ koneleb Roht ilmasoja-aegsetest isiklikest elamustest, teekonnast ja oludest Peterburist Bessaraabiani, tagalast ja rindelt, tsaari armeest ja revolutsioonijargsest sojavaest.

1944. aastal said Liki ja Elin Toonast ning Ella Ennost paadipogenikud nagu paljudest eestlastest, sel hetkel perest juba lahus olnud isa jai Eestisse. Raamat konelebki lapsepolvest Haapsalus, teekonnast ule mere, joudmisest Saksamaale, soja viimasest hirmsast aastast Saksamaal kesk pommitamisi ja ohte ning hilisemast pagulaselust Inglismaal, tehes ranka tood ning voideldes vaesusega. Niisamuti Elini ema sudikusest perekonna juhtimisel labi sojakeerise, kuid eriti vanaema vankumatust armastusest ja hoolest, mis rangas lapsepolves oli Elinile alati toeks. See on karm ja aus, samas sudamlik ja liigutav lugu neist rasketest aastatest, teise polvkonna pagulaste probleemidest voorsil ja lopuks pogusamalt ka koju tagasi joudmisest hulk aastaid hiljem, vabas Eestis. Elin Toona (Elin-Kai Toona Gottschalk) on sundinud 12. juulil 1937. aastal Tallinnas ning kasvanud ules Haapsalus, peamiselt vanaema Ella Enno ja tadi hoole all. Ta on luuletaja Ernst Enno lapselaps. Elin Toona ema Liki Toona ja isa Enn Toona olid naitlejad. Saatus viis Elin Toona lopuks Ameerikasse, Floridasse, kus ta ka praegu elab ja kirjutab. Elin Toonalt on raamatuid ilmunud nii inglise kui ka eesti keeles, paguluses ja ka Eestis. Romaani „Puuingel” eest sai ta 1966. aastal Kanadas asuva Henrik Visnapuu Fondi valja antava Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. Ta on Valgetahe V klassi teenetemargi omanik.