Найти книгу: "Elu labi taksopeegli. Kiisu, pane 15 linna…."

"See raamat viib sind varvikale reisile taksojuhtide sisekosmoses aset leidva argipaevase absurdi, huumori ning teinekord ka tragoodia radadele. On ju koigile teada, et taksorooli keerajad puutuvad oma toos kokku vaga erinevate inimeste ja maailmadega, satuvad seiklustesse ning paljud neist on ka ise vagagi omaparased karakterid. Takso on margiliseltki mitmefunktsiooniline ja mitmetahendusliku olemusega. Takso kui uhendusluli algpunkti ja eesmargi vahel, takso kui abivahend kuskile joudmiseks, koikvoimalikes kohtades kaimiseks, kuskilt tulemiseks. Takso kui olukorra voi aja paastja, teinekord ka elupaastja – seda nii kaudses kui vahel ka lausa otseses mottes. Taksot voib vaadelda kui laeva, mis kruiisib erinevate maailmade vahel – maailmast, kus asud praegu, maailma, kuhu soovid minna. Selle sumboolse laeva kiiluvees segunevad veealune ja veepealne maailm. Veealune ehk allmaailm: kus toimuvad hamarad asjad, patuelu ning oised sundmused, kus elavad koletised ja veidrad elukad, ja veepealne maailm, kus kaiakse too ja kodu vahet, aetakse igapaevaseid asju ja elatakse igati kombekalt ning koik tundub normaalne ja inimesed ontlikud. Taksolaeva kaptenil, kes algelist teleporditeenust pakub, on samuti palju rolle, mida toopaeva jooksul tuleb sujuvalt sisse-valja lulitada. Taksojuht peab olema teenindaja, probleemilahendaja, abiline, psuhholoog, kriisitootaja, ja nagu siinsetest lugudestki lugeda, tuleb esineda veel kumnetes vaga kummalistes rollides. Taksojuhid peavad tegelema seksiteenuste otsijatega, veavad surnuid, paastavad lemmikloomi ja votavad vastu sunnitusi. Need on vaid moned kaesoleva raamatu hetkedest.

See raamat on moeldud abiks neile, kes valmistuvad giidina saatma turistiruhmiLahemaale voi Narva, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikultoma kulalistele Pohja-Eesti rannikut ja Kirde-Eestit, ning neilegi, kel onhuvi ja teadmisjanu lihtsalt enese roomuks seda osa Eestist avastada.Ennekoike on raamatus elementaarseid teadmisi, mis igale giidile onhadavajalikud ja mida saab varieerida vastavalt kulaliste huvidele, soovideleja eelnevatele teadmistele.

Luhijutt sarjast Tallinna jutud.

Luhijutt sarjast Tallinna jutud.

Romaan kujutab elu uhes Eesti pohjaranniku alevis Eesti iseseisvumise murdeaegadeL Poliitilistele pingetele lisanduvad pinged ka rahvuslikul pinnal, sest alevis on rohkesti uusasukaid ja segaperekondi. Selle kihistumise pingeid kannab endas ka romaani peategelane, asja miilitsakooli lopetanud ja oma esimesele tookohale asunud Harri Basov – tema isa on venelane, ema eestlane. Ka saab talle peagi selgeks tema ametikohustuste keerukus ja mitmepalgelisus. Siiski astub ta esimesed tosised sammud oma toos – kurjategijate jalitamisel.

Las ma ka vaatan, palus Kriimik ja piilus labi pikksilma. No on toesti ebatavalised kaljud…voib-olla need on sellised majad. Akki on see linn: maletad, millised hammastavad majad Pakeselinnas olid? Mis linn see sul korbes on?! vaidles Pundar. Me oleme lihtsalt paikesest ule kuumenenud ja nuud on teil hallutsinatsioonid, nagemused, see tahendab. Aga voib ka olla, et see on toeline miraa? – nagemispettus. Korbes juhtub kuumaga seda tihti. Aeg moodus, aga nagemus ei haihtunud. Vastupidi, ka teised ponnid ja tirtsud markasid juba ilma pikksilmatagi mingeid hallide ehitiste kuhjatisi. Sai selgeks, et eespool on toesti mingi tohututest kuubikutest kokkulaotatud linn.