Найти книгу: "Valik 2: Eliit"

Kolmekumne viie tudruku jaoks on Valik erakordne voimalus – ainus valjapaas neile sundides ette kirjutatud saatusest.–Nuud, kui neist on jarele jaanud vaid Eliit, on voitlus prints Maxoni sudame voitmise nimel raevukam kui kunagi varem. America aga puuab endiselt otsustada, keda tema enda suda toeliselt soovib. Kas Maxonit, kes muudaks ta elu muinasjutuliseks? Voi esimest armastust Aspenit, keda ta oli alati enda jaoks selleks oigeks pidanud?America vajab meeleheitlikult rohkem aega. Kuid ulejaanud Eliit teab tapselt, mida tahab, ning America voimalus valik teha on kaest libisemas.–New York Timesi bestseller.

Usun, et iga inimene sunnib ilma elusa loomuga – voib-olla selleparast ongi elu surnuna surmast raskem taluda. Kui aga lootus kaob – mitte nii, et kaob ja lainud ongi, vaid tarkab hommikul ja sureb lounaks, tarkab hommikul ja sureb lounaks, tarkab hommikul, ja sureb … ja nonda iga paev, kuni paevadest saab kuu ja kuudest aasta ja aastaidki voib juba kumnetesse jagada, kaotab inimene iga lootuselinnuga ka tukikese iseendast, aga ei saa ju nonda olla, et nii peabki olema? Aigi Vahingu esikromaan Valik raagib paranemisest. Paranemisprotsessi moonadest ja tousudest, saavutustest ja tagasilangustest. Valik ei anna vastuseid, esitab aga terve rea kusimusi, ning argitab lugejat kusima ka endalt: on?s elu piinadega hadavajalik voi saab teistmoodi ka? See on nagu viitsutikuga pomm, utleb kirjastaja Tiina Ristimets. Plahvatusohtlikult aus ja imetlusvaarselt julge teos paranemisprotsessist. Aigi Vahingult on ilmunud terve rida kolumne, intervjuusid, reportaaze, esseesid (1996-2009) erinevais Eesti valjaannetes. Valik on autori esikromaan ning raagib puhastumisest. Vahing on New Yorgi valispressikeskuse liige ning tootab hetkel vabakutselise ajakirjanikuna ja varikirjutajana. Autor elab Brooklynis, New Yorgis.

Fantastiline romaan «Aeliita» on kantud autori maailmaparanduslikust soovist ning viib lugeja Marsile. Fantastiline kasitlus on ponev, kokkukolas moodsa teaduse saavutustega, kuid enam kui marslased oma peenendatud kultuuriga, haarab lugejat vene soduri Gusevi kuju, kes vaid igavusest teeb kaasa soidu maailmaruumi. Ta teostab hiilgavalt oma osa Marsi revolutsioonis, esinedes marslaste sihiteadliku vabadusevoitluse korval kehastatud urgjouna, kes purustab, kuna peab purustama, – arvestamata, miks ja milleks ta seda teeb. Romaanil oli laialdane menu, paasedes ka kinoekraanile. Esmakordselt ilmus romaan 1922. a. ajakirjas «Krasjana Nov». Tolkija

Kogus on 52 Lermontovi luuletust aastatest 1828-1841, tolkinud Marie Under.[…]Ta langes! Langes!… Milleks nuttu?Miks tuhja kiidu jarelhuud?Miks oigeksmoistu vaetit juttu?Koik saatus otsustanud nuud!Te poolt eks oelalt kiusat tagaSaand tema vaba, julge andNing naljaks suureks puhut agaToo leek, mis tema taltsutand…Noh, roomustage!… – Kuhjus mustus,Tal talumatuks muutus jarg:Suur geenius kui kuunal kustus[…]

Kolmekumne viie tudruku jaoks on Valik erakordne voimalus – ainus valjapaas neile sundides ette kirjutatud saatusest. Moelda vaid! Kanda printsessikleite ja kiiskavaid kalliskive. Elada palees ja voidelda vorratu prints Maxoni sudame parast. Aga America Singeri jaoks on see oudusunenagu. Esiteks tahendab see lahkumist tema suurest armastusest Aspenist – mehest, kes kuulub temast aste madalamasse kasti. Ja teiseks kodu maha jatmist, et konkureerida krooni nimel, mida ta sugugi ei ihalda. Raakimata elamisest palees, mida igast suunast rundavad massajad.Aga siis kohtub America prints Maxoniga. Vaikselt hakkab ta moistma, et tulevik, millest ta kunagi isegi unistada ei tahtnud, voib olla vorratum kui koik muu, mida ta seni elus nii tahtsaks ja kindlaks oli pidanud.„Valjavalitu“ on esimene raamat Kiera Cassi ulimenukast raamatusarjast, mida on avaldatud rohkem kui kahekumnes riigis ule maailma ning on New York Timesi bestseller.

„Printsess“ on kolmas raamat Kiera Cassi ulimenukast triloogiast, mida on avaldatud rohkem kui kahekumnes riigis ule maailma ning on New York Timesi bestseller.–Valikusse sattudes ei osanud America uneski naha, et on kord nii lahedal kroonile… ja prints Maxoni sudamele. Aga kui voistluse lopp laheneb ja massajad palee muuride taga muutuvad aina metsikumaks, taipab America viimaks, kui palju tal on kaotada – ja kui meeletult ta peab voitlema, et seda ei juhtuks. –New York Timesi bestseller.