Найти книгу: "Talve"

Oskar Lutsu «Kevade», «Suve» ja «Sugise» valtimatu ja loomulik jarg, mida tuleb pidada Tootsi-lugude viimaseks vaatuseks alapealkirjaga «Pildikesi raugapolvest». Selleks kutsub meid oma saatesonas ules Hando Runnel. Kuna O. Lutsu algkasikiri pole sailinud, siis kutsus «Talve» ilmumine esile rohkesti poleemilisi vastukajasid, elevuses oletati koguni teadlikku mustifikatsiooni. Mainitud saatesonas leidub fragmente Arnold F. Karu, valjamotlemata umberkirjutaja paevikust, mis heidab valgust sellele, kuidas Oskar Lutsu «Talve» kasikiri A. Karu katte sattus ja missugune saatus seda viimaks tabas. Mida asjast ka ei arvataks, ilus kingitus igaks jouluks on see «Talve» vastuvaidlematult!

Algaja noid Tiffany Aching annab jarele oma jalgade kihule ja laheb Talvesepaga tantsima ning nuud on Talvesepp temasse armunud. Tiffanyle sajab sona otseses mottes kaela kingitusi – lumehelbeid, lumikellukesi…Sellise korvetavalt kulma armastusega hakkama saamine on juba iseenesest kolmeteistkumneaastase Tiffany jaoks usna keeruline, aga lisaks tuleb tal hoolitseda ka oma igapaevaste toode ja tegemiste eest. Kui ta aga oma suhteid Talvesepaga klaaritud ei saa, pole voib-olla igapaevaseid toimetusigi enam, sest koiki umbruskonna inimesi ootab igavene talv. Onneks on Tiffanyl siiski vaprad abilised – tillud vabamehed, kes ei jata oma moori uksi talvega voitlema.

Selle romaani keskmeks on seksuaalsuse otsingud. Inimese seksuaalsus voib valjenduda vaga erinevalt: nahtavalt ja nahtamatult, haalekalt ja haaletult, nii sonade kui kehade dialoogis. Meelad motted viivad romaani meestegelasi – endine ajakirjanik, rikas arimees, lugupeetud arst, tuntud ooperilaulja, kogenud poliitik – uha sugavamale noorte naiste maailma. Nukralt grotesksetes suhetes kogevad mehed vabanemisroomu, erutavat lahedust ja ka pettumust. Ei mehed ega naised ole intiimelu haprasse hamarusse sattunuina enam need, kes nad igapaevavalguses paistavad olevat. “Suvi sulab talvel” on Mart Kadastiku esikromaani “Kevad saabub sugisel” iseseisev jarg. Raamatu tegevus toimub 2013. aasta suvel ja sugisel.

Iirimaa laaneranniku korgel rannakaljul, kust avaneb vaade tuulisele Atlandi ookeanile, asub lagunev Kivihaarber ? kuni tuli Chicky, naine, kes tahtis unustada minevikku ja puhus sellesse paika uue elu. Nuud votab hotell kulastajaid vastu suure sooja koogi ja koldes muhiseva halutulega ning sellise sudamlikkusega, millele vahesed suudavad vastu panna. Winnie on tavaliselt suuteline koige paremaid lahendusi leidma, kuni ta avastab end viibivat lausa porgulikul puhkusel. John jouab kohale hetkeotsuse ajel, kui selgub, et ta on Shannoni lennujaamas oma lennukist maha jaanud. Painavatest saladustest vaevatud Henry ja Nicola loodavad, et puhkusenadal Kivihaarberis aitab neil seista silmitsi tulevikuga… Maeve Binchy (1940–2012) sundis Iirimaal Dublini maakonnas ning sai hariduse Killineys Holy Childi kloostrikoolis ja Dublini ulikoolis. Parast luhiajalist tootamist opetajana hakkas ta kirjutama ajalehele The Irish Times. Tema esimene romaan „Suuta pennine kuunal” (e.k 2000) ilmus 1982. aastal. Seejarel kirjutas ta veel ule kahekumne raamatu, millest koigist on saanud menukid, mitme romaani pohjal on tehtud filme ja telelavastusi. 1999. aastal sai Maeve Binchy Briti raamatuauhinna elutoopreemia. 2012. aastal voitis ta oma viimase romaani „Uks talvenadal” eest Bord Gais Energy Iiri aasta ilukirjandusteose auhinna. Ta oli 35 aastat abielus kirjaniku ja raadioajakirjaniku Gordon Snelliga.

Raamatu sundmustiku inspireerijaks on Djatlovi kuru sundmused, kus uheksa noort magimatkajat salaparastel ja siiani selgumata asjaoludel surid, kuid romaani pohirohk on nii tolleaegse kui pisut hilisema Noukogude eluolu kujutamisel, nahtuna valiseestlasest diplomaadi pilgu labi.Igor Djatlovi juhitud uheksa matkajat lahevad Pohja-Uuralis mansi hoimu puhale Surnute Maele ning hukkuvad kulmas oos seni selgitamata asjaoludel. Mingi „joud“ sunnib neid oma telgi seestpoolt katki loikama ja kaljujarsaku poole jooksma, kus nad saavad surmavaid vigastusi. Koik see huvitab vaga turvalises Rootsis elavat eesti poliitpagulase poega Hannest, kes valmistub diplomaadikarjaariks Noukogude Venemaal.Joudnud Moskvasse ja tutvunud Sovjetimaa unesarnase tegelikkusega, teeb ta oma noorusest hoolimata tahtsa jarelduse: meie planeedil on kohti, kus tunned end alati ebamugavalt, ja on asjaolusid, mis on valmis rikkuma valjaarenemata psuuhikaga noore inimese, kes ei taha alluda kaskudele ega sundidele. Seesama Sovjetimaa on Djatlovi kuru sumboliks.

Uhel novembrikuu reedeohtul kukub ameeriklasest ajakirjanik alla oma ajutise elukoha, Stockholmis asuva uhiselamu viieteistkumnendalt korruselt. Enesetapuna on tegu peaaegu ideaalse juhtumiga ja Stockholmi piirkonna politseinikul piisab pogusast pilgust olukorrale joudmaks enesestmoistetava jarelduseni, et juhtum tuleb lopetada. Enesetapu kohta on isegi paber, sest surnul jatkus viisakust jatta maha huvastijatukiri. Kull pisut kummaline ja olukorda arvestades ullatavalt hasti kirjutatud, toonilt peaaegu luuleline: „Minu elu on moodunud suveigatsuse ja talvekulma vahel.”Ent riigi kriminaalpolitsei komissar Lars Martin Johansson ei saa juhtumit kuidagi peast. Pealekauba on ta ootamatul ja arusaamatul moel ise sellesse segatud. Tavalise rutiinse juhtumina alguse saanud loost kujuneb veidraid teid pidi Rootsi labi aegade suurim morvajuurdlus. Jahmatav ja paeluv romaan naitab nii politsei koige hullemat argipaeva, mis on tais kunismi ja toorest sonakasutust, kui ka hammastavaid korgel tasemel toimuvaid politsei- ja poliitikaintriige.Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni sulest on varem eesti keeles ilmunud komissar Backstromist jutustav triloogia „Linda morva juhtum“ (2015), „“Kes tapaks lohe“ (2015) ja „Toestisundinud lugu Pinochhio ninast“ (2015). Lisaks lugejate heakskiidule on Persson voitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. 548 lk