![]() | Uksikemana poja ulikoolikupseks kasvatanud Aliis otsustab vahetada hooldushaigla oe ameti koristajakoha vastu Rootsis, et nii oma lapse arstiopinguid toetada. Aastaid kitsastes oludes virelenud Aliis on ammu kaotanud usu, et elu talle ponevust ja armastust voiks pakkuda. Kuid laevasoit sihtkohta osutub ootamatult seiklusrikkaks. Kui luksusliku restorani klient kalaluu alla neelab ja teda lambumisoht ahvardab, suudab uksnes Aliisi kiire ja otsustav sekkumine vana mehe surmasuust paasta. Pooraselt rikas ja moistatuslik vanaharra kutsub Aliisi oma erihooldajaks ning Rootsi haigla asemel satub naine toole Prantsusmaa villasse. Ule pikkade aastate on tal aega vaadata tagasi lapsepolve, mil ta kasvas ules vaikeses alevikus, ning otsida lepitust oma vanematega, kas voi motetes. Samal ajal puuab Aliisi poeg Mathias toime tulla iseseisva eluga Tartus ja uha enam vaevavad teda kusimused oma isa ja vanavanemate kohta, kellest ema talle pea midagi raakinud pole. „Viimane laev” on eluterve huumoriga kirjutatud sudamlik lugu naisest, kes avastab ullatuslikult, et kups iga voib olla mitmes mottes marksa varvikirevam kui noorus. Raamatule on oodata jarge. Loeb Liina Tennosaar. |