![]() | Monikord on kummitused lihast ja verest…Oma toos ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva soidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakulla. Evat ajendab soov valja selgitada, mis oieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise jarel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud kulakeses elanud kolme tutarlapsega, kellest kaks jaid kadunuks ja uks leiti morvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tudrukutega tookord juhtus? Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema huvastijatukirja saladust ja puutakse valja selgitada, miks kularahvas nende kunagist kodu nii vaga kardab. Tonte ei hakka aga paevavalgele tulema uksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad moraneb, inimesed Eva umber paljastavad oma toelise nao. Sunge vari libiseb taas ule Tuulegi ja monelgi kulaelanikul tuleb vanade pattude eest korget hinda maksta. Muhu saarel Manala talus sundinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts tootas kummekond aastat Ohtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi ponevuskirjanduse vastu tarkas juba lapsepolves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mojutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbo, Henning Mankell ja Camilla Lackberg. „Politseiniku tutar“ on Pautsi esimene Saaremaa ponevik. Loeb Liisa Pajusaar. |