Скачать книгу - Kaelkirjak

„Mis sa seal akna all teed?“ kusis isa. „Jahe on. Kas keegi on akki aeda roninud voi?“ „Kallike, sa oled haige,“ utles ema. „Tule tuule kaest ara.“ „Ma vaatan kaelkirjakut,“ vastas Kai. „Missugust kaelkirjakut?“ imestas ema. „Kus sa kaelkirjakut naed?“ „Ta seisab seal kahe maja vahel,“ naitas Kai. „Taitsa liikumatult. Ta magab. Kaelkirjakud magavadki pustijalu.“ Sa motled kraanat voi?“ kusis isa. „Ma motlen kaelkirjakut,“ vastas Kai. „Aga see pole kaelkirjak, vaid kraana,“ seletas isa. „Ega sa enam tita pole, sa saad ju aru kull. Kraana on masin, millega asju tostetakse. Niisuguseid kive ja plokke, mida on vaja korgele kohale panna. Inimesed ei jaksa ilma kraanata neid liigutadagi.“ „See ei ole kraana, see on kaelkirjak,“ kordas Kai.