| „KUI MONTFORT VOITLEB TEIE EEST,“ lausub peaminister pilku Tiberiasele poorates, „peate ka teie meie eest voitlema.“ Davidsoni pilk leegitseb kuldselt, Tiberiase oma poleb punaselt. „TEID KUTSUTAKSE POHJA LEEGIKS, TEIE MAJESTEET. NAIDAKE MEILE TULD.“ Siis vaatab peaminister minu poole. „JA NAITA MEILE TORMI.“ – VOIDUL ON OMA HIND. Mare Barrow sai selle valusa oppetunni, kui Cali reeturlikkus ta peaaegu havitas. Olles nuud otsustanud oma sudant kaitsta ning tagada Punaste ja endasuguste uusvereliste vabadus, votab Mare nouks Norta kuningriik loplikult havitada… alustades kroonist Maveni peas. Kuid uhtegi lahingut ei voideta uksinda ning enne kui Punased tousevad kui uks, peab Mare astuma samale poolele poisiga, kes murdis ta sudame, et havitada poiss, kes ta vaimu peaaegu murdis. Cali mojukad hobeliitlased koos Mare ja Vereva Valvega osutuvad hirmuaratavaks jouks. Kuid Mavenit kannustab nii koikehaarav sundmote, et teda ei peata Mare tagasi saamisel miski – isegi kui selleks tuleb havitada koik, mis ja kes ta teele jaavad. Soda on lahenemas ja kaalul on koik, mille nimel Mare on voidelnud. Kas voidust piisab, et Hobedased kuningriigid kukutada? Voi sulgetakse vaikese Valguplika suu igaveseks? Victoria Aveyardi kaasahaarava sarja voimsas lopplahenduses peab Mare leppima oma saatusega ja votma kokku kogu oma vae… sest koik pannakse proovile, aga sugugi mitte koik ei jaa ellu. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.