| Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominent 2019!Maire astus oma varavast valja ja hakkas mooda Pojengilehe tanavat Lehtla keskpunkti poole kondima. Ta teadis, et kui ta vaatab Juhani akendest sisse sel hetkel, mil ta on kuti majast juba peaaegu moodumas, naeb ta teda viskiklaasiga koogilaua taga istumas, oma peene sulearvuti taga, uks kasi toetamas laupa, sormed juustesse poimunud. Seal ta oligi, aga tana nokkis ta ennastunustavalt nina.„Sellel mehel on toesti hekki vaja,“ turtsatas Maire.Katsi ja Petsi kook, kus parasjagu oli Vicky enda teadmata pohjustanud uhepajatoidu teemalise skandaali, paistis maja sisemusest katte labi pikliku elutoa.„Tunneli lopus on kook,“ tuli Mairele pahe imelik assotsiatsioon. Talle tundus ka kummaline, et pererahvas, kes kaib tihti jooksmas ja peaks oma maja nagema sama nurga alt kui jalutajad, pole kursis, mis paistab ja mis mitte. Kats vehkis parasjagu vihaselt pannilabidaga, viskas selle siis maha ja tuiskas minema.Lehtlas on pohjalik naabrivalve, kuid mitte niivord turvakaalutlustel. Palju huvitavam on lugeda naabrite raha, piiluda akendesse ja levitada kuulujutte. Sotsmeedia annab selleks rohkem voimalusi kui kunagi varem. Draamad valguvad aga ka parisellu, kuni olukord lopuks taiesti kaest ara laheb. |