Скачать книгу - Ma enam iialgi ei joo! Kuidas see pariselt onnestuks?

Kes ei oleks rangas pohmellis toemeeli vandunud: ma enam ei joo! Ausona, mitte iialgi! Kuni jargmise korrani …Selle raamatu kangelased on inimesed meie korvalt, kes voitlevad vapralt kehvade geenide, viinakuradi ja iseendaga. Nad on oma nahal jarele proovinud erinevaid voimalusi: sensitiivi seansse, anonuumsete alkohoolikute ruhma, 12 sammu programmile toetuvat kliinikut, psuhholoogi nouannet, joomatungi vahendavaid tablette, usku poordumist, joomisvastast susti voi ampulli.Mis siis loppude lopuks aitab?Sellest raamatust void leida abi.***„Ma ei saanud aru, milles asi on – ma olen pohmelliga poolsurnud, kardan ara surra, saan terveks ja siis hakkab seesama jama uuesti otsast pihta.“„Poolunes olen nainud iseennast ja umberringi toimumas asju, mida tegelikult ei ole. See on kosmaar. See on paris porgu!“„Mida eestlane teeb, kui tal ei ole vaja tood teha? Joob. Seal joid koik. Midagi targemat ei olnud teha.“„Moned inimesed elavad selleks, et olla kained. Meie mehega oleme kained selleks, et elada.“„Noore naisena motlesin, et kui tuleb prints valgel hobusel, kull ma siis alles muutuksin. Aga miks peaks uks prints tahtma niisugust kriisis olevat joovat naist, seda kusimust ma endale ei esitanud.“„Ma kartsin isegi monekumne meetri kaugusele viinapoodi minna, sest selleks pidi kondima ule laia soidutee. Kartsin, et akki vajun keset soiduteed kokku ja mul tekib hoog.“„Lapsed alati utlesid, ema, ara joo, aga minul oli ukskoik.“„Mangisin sensitiiviga kaasa, et sugulased maha rahuneksid, et oi, kui vagev ja kull alles mojub. Tegelikult ei tundnud ma mitte midagi.“„Ema pani mind luku taha. Sidusin paar voodilina kokku ja laskusin aknast alla.“„Inimesele, kes on elus olnud palju purjus, on kaine olemine omamoodi monuaine.“