| August Gailiti (1891–1960) pikk kogu jai omal ajal kergesti silma nii teatris, kontserdil, kohvikus kui ka tanaval. Samuti on ta andnud ohtralt voimalusi oma loomingu kohta midagi oelda ja kirjutada – kas riivamisi voi hammustades, puudutades voi analuusides. Ja kaasaegsed pole neid voimalusi kaest lasknud. Kaesolev kogumik koondab ule viiekumne kirjutise Gailiti kaasaegsete ja ka hilisemate kirjutajate sulest. Tiitellehel on nad ules loetud koik oma oigete nimede all, raamatu sisus poevad paljud pseudonuumide voi nimetahtede taha peitu, et ilmumisandmetes toimetaja tahtel jalle lagedale ilmuda. Igauhel on oma arvamus, oma vaatenurk ja vaade ning jaab lugeja otsustada, kas kirjutajate ees seisis ikka see uks, mitmepalgeline Gailit voi on nad iga kord enda jaoks valja moelnud uue – tolle imelise asemele, mida nad tabada pole suutnud. |