| Labiraakimised teenivad kahte elutahtsat eesmarki – teabe kogumist ja kaitumise mojutamist. Ja nii lohisebki see tuutu varjuna pea igas suhtluses kaasas. Ilma igasuguse liialduseta voib oelda, et elu ongi uks loputu labiraakimiste jada – olgu teemaks karjaar, raha, maine voi armuelu, koigi nende saatus soltub suuresti sellest, kui voimeka labiraakijaga on tegu.Chris Vossil on onnestunud „Unusta kompromissides“ sonadesse valada midagi sellist, mida varasemad eksperdid pole suutnud – kuidas mojutada inimest tema alateadvuse kaudu. Kui senised tehnikad on rohunud intellektuaalsele voimekusele, loogikale ning mojusale argumenteerimisoskusele, siis Vossi ligi viieteist aasta pikkune praktika FBI pantvangilabiraakijana koneleb sootuks teist keelt. Nimelt raagib tema kogemus sellest, et me koik oleme parajalt irratsionaalsed, impulsiivsed ning emotsioonidest juhinduvad loomad, mistottu on etteaimamatus labiraakimismangus ka koige vahedamast moistusest ja matemaatilisest loogikast vahe kasu.Vossi metoodika toimib, sest see on valja kasvanud aastate pikkusest kogemusest, mitte katselabori tulemustest. Vottes abiks rammusad naited elust enesest, demonstreerib ta ilmekalt, kuidas vastaspool emotsioonide, instinktide ning teadmiste abil kiirelt relvituks teha. Ja seda koike suhet hoidval viisil. Selleks pakub ta valja viieastmelise mudeli, milles mangivad aktiivne kuulamine, empaatia, sideme loomine, mojutamine ja soovitud muutus kaitumises kandvat rolli. Mudeli eesmargiks on suunata teist poolt nagema voit-voit lahendust olukorrale, tegema kompromisse, moistma kasu pakutavas lahenduses jne.Lisaks selgitab Voss, milliseid sonu kasutada, et hetkega labiraakimiste kulgu muuta, milliste votetega bluffija paljastada ning kuidas oma e-kirju nii sonastada, et neid keegi enam ei ignoreeriks. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.