| „Ja ma kondisin kodu poole ja motlesin, et voib-olla peaksin ma koigele vaatamata selle loo kirja panema. Loo Stellast, Alexist, endast ja oma vanematest ning ka Sandist, Amirist ja Tommi Hjeltist. Ja ma motlesin, et selles loos peab olema palju rohkem tott kui „Sepapargi unistajas“ ja teistes lugudes, mis ma olin kirjutanud. Sest me elasime saarasel ajal, nagu me elasime. Sest et on pimedust ja sest et on valgust. Ja siis jargmine vastumeelne mote: sellisel juhul tuleb minulgi kohtuda valguse ja pimedusega iseendas.“ Tuntud ja tunnustatud soome-rootsi kirjaniku Kjell Westo (snd 1961) romaani „Vaavelkollane taevas“ tegevustik hargneb paikselistest 1960. aastatest meie pimedasse aega. Lihtne Helsingi poiss tutvub maal suvitades joukasse ja mojukasse Rabelli suguvossa kuuluva endavanuse Alexiga. Tanu sellele soprusele saame lahema pilgu heita suguvosale ja selle klantspinna all peituvatele saladustele. Poiss armub Alexi oesse Stellasse, nende suhted kestavad aastakumneid, ikka armastades ja tulitsedes, lahku minnes ja kokku saades, kui maailm samal ajal nende umber muutub ja nende ellu sekkub.See eepiline Helsingi kirjeldus kasitleb polvkondi, peresuhteid, armastust ja soprust, kuid naitab ka kriitiliselt, kuidas klass ja keskkond, kust me tuleme, meid mojutavad ning meie unistusi ja malestusi kujundavad. Mojutused tulevad ka meid umbritsevast maailmast ning taevas, mis lapsepolves oli suutult sinine, omandab kollakaid toone, millega tuleb oppida elama, ilma et kalgistuks. Romaan on tugevaks jatkuks Westo varasematele teostele, aga pinged ja varvid on veelgi joulisemad. |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.