| “See on tegelikult usna tavaline, loomulik kiusatus astuda oma elust korvale, rongilt maha. Teha vaike paus, vaheaeg, eemalduda tuttavast, omaks saanud varvidest, puudutustest, murast – ja puhata. Lihtsalt puhata. Omaenda elust. Seda tunnevad aeg-ajalt paljud, kui mitte me koik. Minu meelest peaksime neil teemadel rohkem raakima, sest nii tunneb too anonuumne muujanna, see kuulus saatejuht ja kohe paris kindlasti su endised koolioed ja nende mehed. Ainult et mina taitsin oma soovi, andsin kiusatusele jarele. Ja sain oma tahtmise, koos koikide tagajargedega.” Romaan „Eesti veri“ on isikuparane tugev teos, mis uurib teravmeelse huumoriga isikliku elu voimalikkust lahituleviku Eestis. Ennekoike just naise keha otseselt puudutavaid otsuseid, aga ka teatud majanduslike, tooalaste ja poliitiliste valikute kaalu ning nende tagajargi inimestele. Raamatu peategelane Eeva kirjutab poliitilisi konesid opositsiooni suurimale parteile, mida juhib tema ema. Samal ajal on ta isiklik elu uhe meeletu eksperimendi tottu karile jooksmas. Koige taga tuksleb Eeva puud trotsida neoliberaalset maailma, mille vastu ta tuliselt sona votab ja kust ta valjapaasu otsib. Vabadusel on aga vaga korge hind. Sest vabadus pole kunagi olnud reegel, vaid alati erand. See on Eesti, kus noor peaminister Vamps keelab esimese asjana ara raseduse vabatahtliku katkestamise, mis romaani sundmustiku ka kaivitab. Enam hullemaks minna ei saa, arvavad Eesti elanikud. Kuid kuunikud vastavad, et saab. Hullemaks saab alati minna. Ja lahebki. |