| Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Lagunev merisealaip sama firma direktori laual. Jargmine surm on juba nagu maffiafilmis – kuulihaavadega vana talunik, kellest jaab maha 3 miljonit eurot vaart maatukk, mida tuulegeneraatorite firma endale ihkab. Ja lapsed, kellel koigil on napud nii pohjas, kui veel olla saab. No ja siis on veel muidugi keskkonnaaktivistid, kes millegiparast okoenergia firma elu kibedaks tahavad teha … Detektiiv Pia Kirchhoff, kes on just asja tagasi joudnud puhkuselt Hiinas ja sattunud sekeldustesse paranduse tottu, mille ta isa saab, on kistud jarsku uurimisse, mis saab alguse pisikestest asjadest ja kasvab kohutava kiirusega millekski uskumatult suureks. Ning samal ajal peab ta toime tulema oma ekstsentrilise bossi Bodensteiniga, kes juhtub uuesti armuma. Nele Neuhausi „Kes kulvab tuult …“ jatkub seal, kus „Lumivalgeke peab surema“ pooleli jai. Nagu ka esimene raamat, uurib see idullilisse maakohta seatud krimilugu eelkoige lihtsa inimese sungemat poolt – mis juhtub siis, kui mingi sundmus elus lukkab meid ule piiri, kust enam tagasitulekut ei ole … |