![]() | „Mingit toeliselt globaalset maailmakorda ei ole kunagi olemas olnud,“ utleb Kissinger. Uldiselt on inimkonna ajaloos eri tsivilisatsioonid maaratlenud omaenda korrakontseptsiooni. Igauks on nainud ennast maailma keskpunktina ja pidanud oma eraldiseisvaid pohimotteid universaalselt kehtivaiks. Kuid tanapaeval toimuvad rahvusvahelised suhted globaalsel alusel ja erinevad ajaloolised maailmakorra moisted kohtuvad. Kusimus, mis tuleb lahendada, on koigile rahvastele uhine – kuidas kujundada erinevad ajaloolised kogemused ja vaartused uhtseks korraks?Uus maailmakord – nagu iga varasemgi – sunnib vastusena teatud kusimustele. Kissinger sonastab need kusimused nii: mis on uue rahvusvahelise korra pohiuksused? Millised on voimalused nende koostooks ja mis on need eesmargid, mille nimel nad uhiselt tegutsema hakkavad? Kellest saavad selle korra pohimangijad – ja millises omavahelises uhenduses?Provokatiivselt ja veenvalt uhendab Kissinger ajaloolise ulevaate geopoliitiliste arengute prognoosidega. „Maailmakord“ on unikaalne teos, mille autor saakski olla vaid eluaegne poliitikakujundaja ja diplomaat nagu Kissinger.Henry Kissinger (snd 1923) on uks 20. sajandi mojukamaid valispoliitika teoreetikuid ja praktikuid, kes mangis aastatel 1969–1977 USA valispoliitikas domineerivat rolli, tootades president Nixoni julgeolekunouniku ja seejarel USA valisministrina. Valispoliitikas kaldus ta reaalpoliitikasse ning oli joudude tasakaalu teooria pooldaja. 1973. aasta palvis ta Nobeli rahupreemia. .392 lk |